Ameerika Ühendriikide välisministeerium keeldub kinnitamast või ümber lükkamast meedia väiteid, nagu kavatseks Washington pärast kolme aastakümne pikkust pausi taas avada diplomaatilise esinduse Teheranis.
USA kaalub diplomaatide saatmist Iraani
17. juuli 2008, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Guardian kirjutas täna, et ametlikult tehakse plaan teatavaks järgmisel kuul. Mitu ametnikku on varem vihjanud, et teemat arutatakse, kuid aktiivselt sellega veel ei tegeleta, vahendas BBC News.
Iraani tekitatav diplomaatiline sektsioon sarnaneks Kuubal tegutsevale missioonile, mis on protokolliliselt loodud Šveitsi suursaatkonna juurde, kuid täidab sisuliselt kõiki saatkonna funktsioone.
Washington katkestas diplomaatilised suhted Teheraniga pärast islamirevolutsiooni ja pantvangikriisi puhkemist sealses suursaatkonnas 1979. aasta lõpus.
Hiljem on ühendriiklaste huve islamivabariigis esindanud šveitslased. Iraanil on samal ajal Washingtonis oma diplomaatiline sektsioon, mis väljastab näiteks ka viisasid.
USA välisministeerium kinnitab jätkuvalt, et riigi poliitika Iraani suhtes ei ole muutunud, ent vaatlejate hinnangul on toimunud teatud muutus toonis. Teheranilt nõutakse küll endiselt karmisõnaliselt uraani rikastamise lõpetamist, ent samal ajal kinnitatakse, et iraani rahvas väärib enamat.
Valge Maja teatas eile, et laupäeval lendab Genfi välisministeeriumi üks kõrgemaid diplomaate, asevälisminister William Burns, et kuulata seal ära Iraani valitsuse vastus Euroopa pakkumisele, millega soovitakse lahendada pikalt väldanud tuumavastasseis.
Washingtoni kinnitusel on osalemine selle nädala kõnelustel vaid ühekordse kokkuleppe tulemus ning aktiivset rolli ei kavatseta kohtumisel võtta.
Konservatiivsetest ringkondadest kostnud kriitika kohaselt näitab see aga siiski praeguse administratsiooni «pehmeks muutumist», sest seni on president Bush keeldunud igasugustest otseläbirääkimistest islamivabariigiga enne, kui see peatab uraani rikastamise, mille taga nähakse läänes soovi hankida endale tuumarelv.