Värske rahvatervise arengukavaga soovitakse tõsta keskmist eluiga

Martti Kass
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Tänasel valitsuse istungil kinnitatud «Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020» seab eesmärgiks, et aastaks 2020 on keskmine eeldatav eluiga on tõusnud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani.

Rahvastiku tervise arengukava käsitleb tervisepoliitikat kogu ühiskonna, mitte ainult ühe ministeeriumi tegevuse raames.

«On selge, et tervis ei tule arsti käest, kes selle retseptiga välja kirjutab ning seejärel saab seda apteegist osta,» ütles sotsiaalminister Maret Maripuu . «Rahva hea tervise eest peavad hea seisma riik, kohalikud omavalitsused, era- ja kolmas sektor ning inimesed ise üheskoos.»

Viimaste aastate arengud rahvatervises on olnud positiivsed. Sündivus on tõusnud ning eluiga on pikenenud. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks.

Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat.

«Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020» üldeesmärk on pikendada tervena elatud eluiga enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud viis temaatilist valdkonda.

Need käsitlevad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist.

Arengukava väljatöötamisprotsessis on osalenud erinevate töörühmade ning avalike arutelude kaudu suur hulk inimesi mitmetest organisatsioonidest.



Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles