Rahvaliit esitas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusele 45 ettepanekut, millest tähtsaim on kindel vastuseis kooliastmete lahutamisele.
Rahvaliit: praegusel kujul ei saa koolireformi vastu võtta
15. jaanuar 2010, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on riigikogu menetluses oleva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule ehk nn koolireformile muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Rahvaliit teatas, et on esitanud 45 nii sisulist kui ka tehnilist laadi parandust.
«Rahvaliit ei toeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadust praegusel kujul,» kinnitas erakond fraktsiooni nõuniku vahendusel. «Me ei saa nõustuda põhikooli ja gümnaasiumi kunstliku lahutamisega erinevatesse «majakarpidesse», kuna see ei taga tänastes tingimustes hariduse kvaliteeti ja paremat kättesaadavust, vaid suurendab noorte kihistumist ning inimeste suundumist elama maakonnakeskustesse.»
Rahvaliit leiab, et enne eelnõuga edasiminekut tuleb kõiki plaanitavaid muudatusi, sealhulgas nende võimalikku mõju, põhjalikult analüüsida ning leida konsensus reformi tegelike elluviijate ehk kohalike valla- ja koolijuhtidega.
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb suurte muudatustena ette näiteks gümnaasiumi ja põhikooli lahutamist ning 1. klassi sisseastumiskatsete kaotamist. Samuti leiab haridusministeerium, et gümnaasiumis peaks olema vähemalt 120 õpilast.