Ristmikel ikka ja jälle tipptundidel tekkivate ummikutega võitlemiseks on kõike proovitud, aina kasvav liiklusvool jätab umbesõitjaist lahtisaamiseks ainsaks võimaluseks ristmike mitmetasandiliseks ehitamise.
Umbes linnaristmikest päästaks vaid mitmetasandilised teed
16. jaanuar 2010, 22:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain selgitas, et umbe sõidetakse kehva läbilaskvusega ristmikud. «Muid abivahendeid siin ei ole, kui et kehv ristmik tuleb ümber ehitada,» ütles ta.
Pealinna raskeim ristmik on Paini sõnul Ülemiste ristmik. Samas möönis ta, et linnavalitsus on siiski mitmeid samme astunud ja Ülemistele täiendavaid sõiduradasid juurde teinud. «Kuid sellise liiklussageduse juures, nagu Tallinnas, tuleb ummikute vältimiseks hakata ehitama eritasandilisi ristmikke. Nagu tegelikult Suur-Sõjamäel juba tehtud on. Mingi leevendus tuli sealt kindlasti," rääkis Pain.
Riigimaanteed on Paini kinnitusel ummikutest vabad, kuid suured probleemid olid hiljaaegu Tallinna ringteega. Ühe näitena tõi ta Saue ristmiku Tallinna ringteel, kus tipptunnil tuli hakata isegi reguleerijaid kasutama. See ristmik sai eelmisel aastal foorid. Samuti sai foorid Kiili ristmik ja ristumine Tallinna-Rapla teega. «Lähitulevikus on plaanis ringteele foorid panna ka Jälgimäe-Saku ristmikule, kus on tipptunnil raske välja sõita,» ütles Pain. Ümberehitamist ootab ka ristmik Keila silla juures.
Liikluskultuuritus
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhi Vello Lõugase sõnul on ristmike umbesõitmine ainult autojuhtides kinni, mitte kelleski teises. «Meil kehtib liikluseeskiri. Ristmikule ei tohi sõita, kui sealt ei saa edasi,» ütles Lõugas.
Postimehe lugejad on tihti kurtnud Kosmose kino juures asuva ristmiku läbilaskvuse üle, Vello Lõugase hinnangul ei ole palju võimalusi ristmiku läbilaskevõime parandamiseks. «Ei tea, mida seal veel teha. Kas joonistame veel ühe kasti, et autojuht saaks aru, et kui Suur-Ameerikasse enam ei mahu, siis ta ei tohi üle minna? Tal on ju teisel pool teed stoppjoon olemas. See on tegelikult autojuhi enda mõttemaalimas ja liikluskultuuris kinni,» rääkis Lõugas.
Tema sõnutsi on linnas aeg-ajalt proovitud ka liiklusreguleerijaid kasutada. «Aga neid saab kasutada ainult stoppjoone dubleerimisel. Sest kui on nagunii pingeline olukord, siis foor suudab oma töö ära teha ja reguleerijast seal keskel ei ole kasu.»
Viimastel päevadel ummikuvabalt
«Tuleb täitada fooritulede nõudeid, liikluseeskirja nõudeid ja siis ei sõidetagi ristmikke kinni. Aga selleks peab olema ettenägemisvõime ja autojuht peaks oma autoninast kaugemale vaatama,» soovitas Lõugas.
Tallinna liiklusteenistuse direktor Mati Songisepp sõnas, et on viimasel ajal palju linnas ringi sõitnud ja ristmikel ummikute muret pole täheldanud.
«Teatud ristmike läbimine on natukene raskendatud, sest kui on mõni avarii ees, siis sõita pole võimalik ja näiteks Suur-Ameerika tänavalt Pärnu maanteele sõites pääseb ühe foori tsükliga ainult paar autot läbi. Sellepärast, et pool rohelise tule ajast kõik seisavad ja ei oska minema minna. See ei ole ainult lume viga, siin on oma osa ka reageerimisel. Aga ka lume viga on, sest kellel ikka rehve all ei ole, sel on väga raske liikuda,» rääkis Songisepp.