Täna esietendub Otepää linnamäel lugu eesti naise karmist saatusest läbi ajaloo, taustaks eesti rahva võidukad ja ka mitte nii õnnestunud sõjakäigud 13. sajandil.
Eesti naine kannatab hambad ristis kõik ära
18. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeva õhtul enne läbimängu käib platsil veel vilgas tegevus – mõned mehed jooksevad viimaste pliiatsteravate puuvaiadega mööda etenduseplatsi ringi, keegi kopsib haamriga, teine jälle kangutab midagi. Suurem töö on muidugi juba tehtud. Raivo Trassi hullud ideed on kunstnik Riina Vanhanen meisterlikult ellu viinud. Lavaks on mäe tipus oleva lohu peale löödud põrand, taamale on ehitatud pool muinaseesti puitkindlusest, kuid ära on kasutatud ka kõik juba olemasolev – maltsapadrik, kõrge kuusk ja haprad vahtrad ning looduslik allikas.
Pärimusteatri Loomine sellesuvise näitemängu põhimeeskond on sama, kes paar aastat tagasi Pärnu lähedal Soontaganal «Soolaeva» tegid – tekst Triin Sinissaarelt ja lavastus Raivo Trassilt.
Sinissaar räägib, et ajaloolisel pärimusel põhineva näidendi kirjutamine pole mingi lihtne ettevõtmine – kui ikka ise 13. sajandil pole elanud, on toonase tegelaskuju usutavaks kirjutamine päris paras pähkel. Õnneks aitas Sinissaart palju kohalikku Otepää ajalugu uurinud Ain Mäesalu, kes talle ajaloolistest sündmustest ja isikutest lühiülevaate tegi. «Pärijas» tegutsevad sakalased on autori kinnitusel küll kõik ajaloolised isikud, kuid kuna toonastest eestlastest palju materjale säilinud pole, tulid need tegelased kõik välja mõelda.
Loo peakangelannaks on keerulise elusaatusega eesti naine Nette (Külli Teetamm), kes mitmed võimud ja mehedki üle elab, soovides tegelikult elult vaid lihtsalt naiselikku asja – olla hea naine oma mehele, sünnitada lapsi ja oma mehega vanaks saada. Vähemalt nii võttis oma tegelaskuju olemuse kokku näitlejanna Teetamm, kes kohe, juba esimest korda teksti lugedes tundis, et tahab kindlasti seda rolli teha.
Teetamme suur soov ja enesekindlus oligi see, mis ka lavastaja Trassi pea tööle pani ning kust nende loominguline sünergiline koostöö alguse sai. «Mina rääkisin, kuidas mina seda asja näen ja põhiteema oli minu loodud, kuid Külli pani sinna ise veel vere ja liha juurde, lõi sealt edasi. See oli mulle väga meeldivalt üllatav,» kiidab Trass.
Kuid ega tugevatest meherollidest naise saatuse loos pääse. Otepää pealikke mängivad Hannes Prikk ja Päär Pärenson, kustumatu rolli sulane Siimuna teeb Janek Vadi Ugalast.
Sõjakäikudele ja Nette juttude vahele kõlavad Ingrid Rüütli välja valitud regilaulud, mida esitavad kohalikud Otepää kandi vabatahtlikud – gümnasistidest päris eakateni välja, kõige vanem krapsakas laulumemm on 85.
«Tegelikult oleksin tahtnud rohkem mehi kaasata, aga kuidagi ei saanud neid kohalikke siit kokku, mõned tulid ja passisid siin küll natuke aega, aga lõpuks asja ikka ei saanud,» kurdab lavastaja.
Laulunaised seevastu on vaprad – silmad säravad ja kördid lehvivad vanusest hoolimata. Lille Haljand (70) ja Sale Ilves (85) tunnistavad, et süda kipub vahel linnamäele üles ronides küll pisut puperdama, kuid sellest pole lugu – puhkad natuke ja astud jälle edasi.
Tädid, kes ise ka sõda näinud, imestavad, kuidas eestlased üldse on veel ellu jäänud. «Aga loodame, et selliseid asju, nagu meil on tulnud üle elada, enam ei tule,» räägib Ilves.
Soe tunne on südames, kui Otepää linnamäelt alla astun. Suurem sõjaretkede ja vallutuste sõber ma ei ole, kuid see inimlik aspekt, naiseliin, mille Sinissaar osavalt sisse toonud on, paneb kaasa elama ja tundma. Selline soe ja hubane suveteater, linasärklik Eesti Oma Lugu.
LAVASTUS OTEPÄÄL
«Pärija» pärimusteater Loomine
Autor: Triin Sinissaar
Lavastaja: Raivo Trass
Kunstnik: Riina Vanhanen
Osades: Külli Teetamm, Hannes Prikk, Päär Pärenson, Janek Vadi, Alina Karmazina jpt
Etendused 18.– 20. ja 25.– 27. juulini Otepää linnamäel kell 20
Pärast etendust ajalooline vestlus Ain Mäesalu juhtimisel