Tervise arengukava avastab kõrge eluea saladust

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. juuni öösel sõitis 80-aastane Virve-Elfriide Köster ehk Kihnu Virve praamiga mandrile, et folkloorirühmaga
Kihnumua Tšehhi ja Slovakkiasse esinema minna. Oma jaksu ja reipuse kirjutab Kihnu Virve selle arvele, et on alati tööd teinud ega ole napsuga liialdanud.
18. juuni öösel sõitis 80-aastane Virve-Elfriide Köster ehk Kihnu Virve praamiga mandrile, et folkloorirühmaga Kihnumua Tšehhi ja Slovakkiasse esinema minna. Oma jaksu ja reipuse kirjutab Kihnu Virve selle arvele, et on alati tööd teinud ega ole napsuga liialdanud. Foto: AFP / Scanpix

Milles peitub kõrge ea saladus? «Tööd tuleb teha, logelemisega ei jõua kuskile,» ütles 80-aastane Virve-Elfriide Köster ehk Kihnu Virve. «Ajaviiteid on küll. Võta vardad kätte ja koo endal sokid jalga! Ei pea kõik päevad kõrtsis istuma!»

«Mina, vana inimene, võtan kah sünnipäeval napsu, aga lakku täis pole ma mitte kordagi olnud,» rääkis legendaar­ne Kihnu Virve. «Kui me praegu osad ümber vahetaks, siis see, mis meie oleme üle elanud... ei tea, mis praegustest neiudest-peiudest üldse järele jääks?»


Kui vanaks soovib Kihnu Virve elada? «Pool tuleb veel juurde panna,» kõlab vastuseks.
Selleks et terved eakad inimesed tulevikus vaid erandiks ei jääks, kinnitas valitsus eile rahvastiku tervise arengukava. Kui see ka ellu viia suudetakse, peaks meid ja meie järeltulijaid ootama pikk ja tervisest pakatav vanaduspõli.


Kava järgi peaks eesti meeste eluiga 2020. aastal olema keskmiselt 75 ja naistel 84 aastat. Praegu on tervena elanud eesti mehe keskmine eluiga 60 ja naise oma 65 eluaastat.
Kuidas see ime juhtuma peaks? Kui me ise selleks midagi ei tee, siis ei juhtugi.


«Doktor Ain-Ilmar Kaasik ütles, et kui tänasest päevast alates ei satuks mitte ükski mees mitte ühtegi õnnetusse, võiksime aastaga pikendada Eesti meeste eluiga kuue aasta võrra,» ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.


«Nii et väga palju on meie enda kätes,» tõdes Maripuu.


Maripuu sõnul on uue arengukava üldeesmärk pikendada tervena elatud eluiga, vähendades enneaegset suremust ja haigestumist.


«Oluline muudatus on see, et arengukava ei käsitle ainult tervise valdkondi. Tervis ei tule ainult tervishoiuvallast,» ütles minister.


Lapsed, ülekaal, alkohol


Ministri sõnul on rahva tervise edendamisel võimalik tulemusi saavutada vaid siis, kui riik, kohalikud omavalitsused ja inimesed ise teevad koostööd. Inimese osa selles on täiendada oma teadmisi ning neid rakendada.


Kava kiidab ka endine sotsiaalminister Jaak Aab.


«Ma ei tea ühtki teist arengukava, mille koostamisel oleks osalenud nii palju inimesi – tuhandeid,» ütles Aab.


Aabi sõnul käisid arutelud kõigis maakondades. «Kava koostamisel oli juhtmõte, et midagi ei muutu, kui inimene ise oma tervisesse ei panusta,» ütles Aab.


Arengukava andmeil elas 2006. aastal viiendik Eesti lastest allpool vaesuspiiri ja tervis sõltub liiga palju inimese soost, haridusest, rahvusest ja sissetulekust. Tarvis on tagada sotsiaalne sidusus, kuna tõrjutud sotsiaalsed grupid on risk kogu rahva tervisele.


Riik võtab endale näiteks kohustuse arendada terviseteenuste võrgustikku ning esmaabi ühtlast kättesaadavust. Märksõnadeks on võrdsed võimalused ja ligipääs teenustele. Samuti tagatakse ravikindlustuseta inimestele arstiabi, mida vältimatu abi ei kata.


Muu hulgas plaanitakse lühendada ravijärjekordi.


«Ravijärjekordade põhjused on erinevad. Näiteks rahapuudus, personalipuudus, soov saada kindla arsti juurde, korduvad ja tühjad visiidid. Kõigi põhjustega tuleb tegeleda,» selgitas sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurm.


«Kulu planeerimisel aitab peagi avatav digitaalne registratuur,» ütles Nurm.


Arengukavas on tähtsal kohal ka laste ja noorte tervis. 2006. aastal sai sajast tuhandest kuni 19-aastasest lapsest ja noorest õnnetuste, mürgistuste ja traumade tõttu surma 30. Kaheteist aasta pärast peaks see näitaja olema poole väiksem.


Kui poolgi tehtud saaks


Veel on kavas tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna arendamine. Et tõsta inimeste teadlikkust, tuleb töötervishoid ja tööohutus võtta üld- ja kutseõppekavadesse.


Probleemina märgitakse kavas Eesti inimeste vähest kehalist aktiivsust. Ülekaaluliste osakaal oli 2006. aastal 16–64-aastaste seas 31 protsenti. Eesmärgiks on seatud vähendada see 12 aasta pärast 25 protsendile.


Loomulikult ei saa probleeme nimetades mööda alkoholist, tubakast ja narkootikumidest. Olukorda peaks parandama ennetustöö ja tõhusam järelevalve.


Endise sotsiaalministri, riigikogu liikme Marko Pomerantsi sõnul on arengukava eesmärk ambitsioonikas.


«Ma arvan, et seda täita ei õnnestu, sest eesti mehed ei võta jalgu kõhu alt välja,» ütles ta. «Pean silmas ka nii kohalikke omavalitsusi kui riiki, sest nad ei ole võimelised neid meetmeid rahastama.»


Pomerantsi sõnul pole näiteks alkoholi ja suitsetamise osas paranemismärke näha. «Tervise hoidmisel ei aita mitte ükski muu meede, kui ise peab end diivanilt üles ajama, ja see ongi selle kava kõige nõrgem koht,» ütles ta, nentides, et kui kavast isegi vaid pool saavutataks, oleks see märkimisväärne tulemus.


Kas arengukava jääb vaid sahtlisse tolmu koguvaks deklaratiivseks paberiks või saab tast ka tegelikult asja, sõltub Aabi sõnul rakenduskavast ja eelarvest. Kava täitmine järgmisest 2012. aastani peaks maksma minema 311 miljardit krooni, mis on ministeeriumide eelarvesse juba sisse planeeritud.


«Kui rahapuudusel kiputakse kärpeid tegema, siis võivad teatud tegevused edasi lükkuda,» ütles Aab. «Parim kava täitmine oleks, kui eesti inimene ise ei elaks nii enesetapjalikult.»

Arvamused

Urmas Sule
Pärnu Haigla juhatuse esimees ja haiglate liidu juht

Kõik need eesmärgid, mida tervisevaldkonnas püüdlema minnakse, on tavainimese jaoks küllaltki raskesti tunnetatavad. Kõrvalt vaadates tundub mulle, et arengukavas püstitatud eesmärgid on tõsiseltvõetavad. Aga ei saa oodata, et need kohe iseenesest realiseeruksid.
Oluline on, mis edasi saama hakkab. Selle dokumendi plussiks on hästi kirjeldatud tegevuste raamistik. Kui valitsus hakkab oma otsuseid vaatama ka selle kandi pealt, kuidas need mõjutavad rahva tervist, siis see on kahtlemata tänuväärne.


Haiglate liidu poolt tegime ettepaneku, et tahame olla kaasatud kõikides töörühmades, sest leian, et haiglate roll on siiani olnud liiga tervishoiuteenusekeskne.


Dokument sai vastu võetud küll õigel ajal, aga komistuskiviks võib saada see, kui palju nn majandussurutise ajal inimese tervise heaks raha eraldatakse. Näeme, et sotsiaalvaldkonnas on poliitilisi otsuseid läbi suruda üsna keeruline; loodan väga, et Eesti riik suudab tulevikus hoiakuid muuta. Arengukava ei tohiks jääda sahtlisse seisma, vaid sellega peab reaalselt edasi tegelema.

Margus Viigimaa
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja

Pean rahvastiku tervise arengukavas seatud üldeesmärke küllaltki ambitsioonikaks, kuid siiski saavutatavaks. Dokumendiga haakub ka südame­strateegia, kus on eesmärgiks vähendada kuni 65-aastaste meeste suremust 40 protsenti ja naistel 30 protsenti. Aastast 2002 kuni praeguseni on juba vähenenud nii meeste- kui naiste suremus südameveresoonkonna haigustesse.


Sellised üldpoliitilised dokumendid toetavad kogu liikumist ja ma ei karda, et see dokument jääb vaid paberile. Palju räägitakse tervisekäitumisest ja tervist toetava keskkonna arendamisest. Tavaliselt mõeldakse, et inimesele on kogu eluks antud teatud hulk tervist, mis aja jooksul pidevalt kahjustub. Tegelikult on õige tervisekäitumisega võimalik ka tervist n-ö juurde toota ja arendada.


Vähe on räägitud sellest, et meie tervishoiusüsteem on Euroopas kõige kulutõhusam. Muidu oleme kõikides tervisenäitajates päris lõpus. Tervishoiusüsteem on arendatud maksimaalselt heaks, aga takistuseks on jäänud meie vähesed kulutused sellele süsteemile, need on Euroopa kõige väiksemad. Arstid teevad tunduvalt rohkem töötunde kui mujal Euroopas, aga süsteem neid ei toeta. Minu kui tegutseva arsti mure on, et tervishoid on Eestis alarahastatud. Raha leidmine meditsiini peaks olema lähiaastate prioriteet.

Mall-Anne Riikjärv
Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees

Olen vastuvõetud arengukavaga vaid põgusalt tutvunud. Selle dokumendiga on tegeldud väga pikka aega, kaasatud on ka lastevaldkonna spetsialistid ja laste tervise praegused põhiprobleemid on siin kaasa haaratud.


Meile teeb praegu suurt muret laste suur suremus vigastuste ja mürgistuste tõttu, väikelaste arengu ja nende nõustamise küsimused, krooniliste haiguste esinemissagedus, laste vaimne tervis ning puudulik statistika. Kõik need probleemid on ka arengukavas kirjas ja programm vastab praegusele olukorrale.


Arengukava on suunatud eelkõige sellele, et inimesed elaksid tervena ja oleksid terved, seega on kõige tähtsam anda inimestele infot, kuidas terve olla, ning luua selleks ka vastavad võimalused.


Teine küsimus on see, kuidas arengukava rakendub. Kava on võimalik kokku panna, aga elluviimiseks on vaja raha ning ka inimjõudu. Tahaks ainult loota, et programmile leitakse vastavad võimalused ning koostöö toimib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles