Rallisõit ei ole üksnes adrenaliini tekitav mõnus ajaviide. See tähendab päevadepikkusi rajaga tutvumisi, testisõite ja õhtuseid analüüse. Vähemalt tipptasemel käivad asjad nii.
Sikk: juht peab teadma, mis ees ootab
18. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sada, vasak viis. Kaheksakümmend, parem neli seest. Kuuskümmend, trampliin,» loeb autot rooliv Urmo Aava ette ning Kuldar Sikk paneb kõik suurde ruudulisse kladesse kirja. Mõnes kurvis Aava kõhkleb veidi, võtab hoo maha ning leiab alles siis pöördele õige kirjelduse.
Järgmises kohas üritab ta aga sõita võimalikult kraavi pervelt ning kui seal pole ühtegi kivi, laseb ta legendi kirjutada sõna «lõika». Rallimees läheb isegi nii kaugele, et auto põhi kriibib juba kraavi pervel pinnast.
Ühes kohas meenutab Aava ja Siku tegutsemine Kreisiraadio kuulsat ralliteemalist sketši. «Oleme me ikka õige tee peal?» küsib Aava ühe kahtlaselt sirge lõigu lõpus kaardilugejalt. Saades jaatava vastuse, jätkab ta tee kirjeldamist.
Rollid vahetuvad
Täna ja homme sõidetavaks Lõuna-Eesti ralliks valmistumine pole muidugi võrreldav MM-rallidele eelneva tööga. Kuna tegemist on lühikese võistlusega, algab Aava ja Siku tööpäev alles lõunatunnil.
Eestis napib kiiruskatseteks sobilike teid. Nii avastabki Aava järsku, et mullu oli sama kiiruskatse kavas Otepää rallil, ent toona sõideti vastupidises suunas. Siku märkuse peale, et sellel rajal kisub keskmine kiirus päris suureks, meenub Aavale, et mullu said nad keskmiseks 139 kilomeetrit tunnis. «Seekord üritame siis jõuda 140ni,» lausub Sikk muiates.
See on ka üks väheseid hetki, kui rallimehed endale lõbusamaid toone lubavad. Ülejäänud aeg valitseb treeninguautos, mis on tegelikult Aava igapäevane sõiduvahend, töine meeleolu.
Pärast kiiruskatse esmakordset läbimist tunneb Aava heameelt, et teel pole lahtist kruusa – seega ei ole esimesena startivatel meestel vaja liigse libeduse pärast muretseda. Probleemi ei näe nad ka Võru ümbruses lakkamatult sadavas vihmas.
«Siinsetel teedel ei teki muda, järelikult ei muuda vihm meie legendis midagi,» selgitab Aava. «Suurem jama tekib võistluse ajal, kui teistkordse läbimise ajaks koguneb roobastesse vett ning esimene auto peab selle sealt välja uhtuma,» lisab Sikk elutargalt.
Kiiruskatse teistkordsel läbimisel on rollid vahetunud. Nüüd teeb Sikk juba oma tavapärast tööd ning loeb legendi ette. Aava teeb omakorda parandusi ning täiendusi. 13-kilomeetrise kiiruskatse kohta ei tule muutusi siiski kuigi palju.
Uudne kogemus
Sikk jätab kurvide raskusastme hindamise Aava õlule. «Mõnikord aitan kurvidevahelise vahemaa pikkust hinnata,» märgib ta ning lisab, et võistluse ajal jälgib ta auto liikumist ning võimalikke vahemaid vaid silmanurgast. «Aastatega tekib sõidu hindamiseks tunnetus.»
Kes on WRC koduleheküljelt näinud videolõiku Aava ja Siku kihutamisest Türgi MM-rallil, on ka ilmselt kuulnud Siku legendi lugemise stiili. Sarnaselt sõnu venitades suhtlevad mehed ka rajaga tutvudes. «Juttu pisut venitades jätan Urmole rohkem aega info salvestamiseks,» põhjendab Sikk.
Autos istudes saab selgeks, et kaardilugeja ei räägi sugugi sellest kurvist või trampliinist, mis vahetult ees ootab, vaid juba sellele järgnevast lõigust. «Kurvi sisenedes peab Urmo teadma, mis teda selle taga ootab,» tutvustab Sikk rallisõidu põhitõdesid.
Raja teistkordsel läbimisel on kiirus pisut suurem, ent MMi karastusega mehed ei kipu kodus riskima. Liigse hoogu sattumise vältimiseks seab Aava autole kiirusepiirangu 90 kilomeetrit tunnis.
«Reeglites on kirjas, et võime sõita 80 km/h, esimese rikkumise eest on trahv
1000 krooni, teisel korral juba 5000, pärast kolmandat ületamist saadetakse aga koju tagasi. Minul selle jaoks raha üle,» räägib Aava. Sikk lisab, et mõnikord peab ta siiski keevaliseks muutuvat pilooti pisut taltsutama.
Eestis lubatakse ralliautod tutvumiseks rajale kolmandatki korda. «Meie jaoks on see uudne kogemus, MMil sellist võimalust pole. Kahe läbimisega peab kõik paika saama,» tõdeb Aava ning lülitab sisse autosse paigaldatud videokaamera. See võimaldab kiiruskatseid õhtul veel kord analüüsida.
Kõik täpselt paigas
«Saksamaa MM-ralli tänavused korraldajad saadavad esimest korda sõitjatele kiiruskatsete videod. See võimaldab võistluseks paremini valmistuda,» viitab Sikk avarduvatele võimalustele.
Kiiruslegendi koostamine ei piirdu pelgalt autos tehtava tööga. Õhtul hotellitoas võtab Sikk klade taas ette ning asub päeval kirjutatud materjali puhastama ning korrigeerima, et võistluse ajal oleks lehekülgedel ainult vajalik informatsioon. «Lisaks teen endale selgeks järgmise päeva ajakava. Kõik peab olema täpselt paigas,» kinnitab Sikk.
Mõnikord võib aga parandamine jätkuda ka võistluse käigus. «Korduvkatsete esimesel läbimisel teeb Urmo veel korrektiive. Märgin need üles ning ülesõidul jõuan parandused legendi kirjutada,» räägib kaardilugeja.
Vaatamata hoolikale ettevalmistusele tuleb siiski võistluse käigus ette ka äpardusi. «Võib juhtuda, et mina ütlen «kolm», Urmo aga kuuleb «viis». Samas olen ka ise arusaamatul kombel eksinud,» tunnistab Sikk.
Auto sai parajalt heasse seadesse
Eile lõpetasid Urmo Aava ja Kuldar Sikk tööpäeva alles hilisõhtul. Päeva venitas pikaks õhtul Võrust paarkümmend kilomeetrit Läti piiri suunas asuvatel teedel korraldatud testisõit.
«Auto oli alles Türgi ralli seades, ilmselt tuleb vedrustust sättida,» sõnas Aava enne Citroën C4 WRC ralliautosse istumist. Pärast nelja ringi koos Sikuga ning teist sama palju sponsoritega, tõdes ta, et auto on hea ning ta ei oskagi midagi muuta.
Nii kujuneski testimisest peamiselt toetajatele meelehea tegemine. Sellega löödi kaks kärbest ühe hoobiga – Aava sai kustutada sõidunälga ning tänaseks võistluseks kätt harjutada, tema võistlemist suurte summadega rahastavad sponsorid aga aimdust, kui kiiresti võib Lõuna-Eesti keerulistel teedel kihutada. (PM)