Kui veel sügisel räägiti võimalusest hakata tänavuse «Teeme ära» algatuse raames venelasi ja eestlasi lepitama, siis täna teatati, et 1. mail toimuvad «Teeme ära» raames üle-eestiline talgupäev, millal võib iga inimene või organisatsioon kutsuda inimesi endale appi vajalikku tööd ühiselt ära tegema.
«Mu sisetunne ütles, et praegu on talgute korraldamine õigem. Ja eks töö ongi see asi, mille kaudu inimesed oma väärtushinnanguid saavad kokku panna. Läbi ühise tegevuse loodan, et saame ka inimeste vahelisi erisusi väiksemaks,» lootis Nõlvak, et talgudki kannavad sama eesmärki kui sügisel kaalutud eesti- ja venekeelse elanikkonna dialoogi loomine.
«Üle-eelmine aasta [kui «Teeme ära» raames koristati metsi prügist - toim] näitas, et praktiline töö lähendab inimesi, on see väärtus mõlema rahvuse jaoks,» leidis Nõlvak.
«Aeg on raske praegu. Raskel ajal on ka muidu kodus norutajaid rohkem. Sõnum, mida peaksime praegu ütleme, et isegi kui raha ei ole, saab ühiselt ikka asju edasi teha,» põhjendas ta.
Tänavusel eestvedamisel kandvat teemat polegi - kuni märtsi lõpuni registreeritakse ettepanekuid, kes mida enda juures teha soovib. Huvitavaid ideid olevat aga olnud palju ja seetõttu ühega ei piirdutudki.
Külale külla või mälestusmärke puhastama
Nõlvaku sõnul paljastab partnerite nimekiri, millised olid peamised väljakäidud ideed: «Kodukant plaanis teha Eesti külade tutvustamist, see oleks olnud selline külale külla kutsumise mõte,» tõi ta näite.
RMK on metsaistutamise talguid korraldanud aastaid, Eestimaa Looduse Fondil on pikk loodustalgute tegemise kogemus - nad käivad looduskaitsealadel rohtu niitmas, koristamas või muud moodi hooldamas ning seda soovisid nad tänavugi teha.
«Muinsuskaitse ümarlaual on mälestusmärkide asi hinges - Eestis on räämas paljud objektid, mis võiksid meie minevikku meelde tuletada.»
«Häid praktikaid on meil juba palju tekkinud, kus inimesed võtavadki oma kogukonnas üldise korraldamise enda kätte, siis leidsime, et seda kogemust peaks laiemale hulgale inimestele tutvustama. Talgupäeva mõte ongi, et see on normaalne, kui inimesed tulevad oma kogukonnale appi,» rääkis Nõlvak. «Niimoodi ju soome riiki üles ehitatigi. Kui raha ei ole, ega siis selle pärast asjad tegemata pea jääma.»
Eelarve 2 miljonit krooni
Sel aastal loodab Nõlvak üle-eestilised talgud väiksema eelarvega tehtud saada, sest partneritel on olemas oma võrgustikud. «Raskuspunkt saab olema kohapeal, mis teeb korraldamise märksa odavamaks. Nii et mingeid suuri kulutusi ma hetkel ei näe.»
Eelarve suurusjärk jääb Nõlvaku hinnangul alla 2 miljoni krooni, mis hõlmab kogu talgupäeva ettevalmistust ja korraldust. Osa kuludest loodetakse katta toetajate abiga.