Riigikogu liige Marko Mihkelson kirjutas oma blogis, et majanduskriis võib mõne üleminekuraskustes riigi demokraatlikud põhiväärtused kahtluse alla seada, kuid Eestis seda õnneks juhtunud ei ole.
Mihkelson: mustad ennustused Eestis ei täitu
24. jaanuar 2010, 00:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõni aeg tagasi ennustati, et majanduskriis võib Ida- ja Kesk-Euroopas sillutada uuesti teed autoritaarsematele poliitikutele ning viia mõne üleminekuraskustes riigi koguni taandumiseni demokraatlikest põhiväärtustest. Must ennustus, mis pole tänaseks leidnud ega loodetavasti leiagi tõestust tegelikkusest. 1930ndate algus ei kordu,» kirjutab Marko Mihkelson oma
.
Mihkelsoni arvates ei tähenda see siiski seda, et demokraatlikes institutsioonides pettunute hulk ei pruugi kasvada. «Raskel ajal ootavad inimesed ikka lihtsamaid ja üheselt mõistetavamaid lahendusi, kui tahate, siis ka karmi kätt poliitilise debati (ehk «lehmakauplemise») asemel. Või loodetakse lühinägelikult kellelegi kolmandale, kes pole ennast «poliitiliselt määrinud».»
«Kõrvuti teiste riikidega on Eesti viimasel aastal kogenud keerulist majandusseisu, tööpuuduse kasvu ning teravat kriitikat meie põhiseaduslike institutsioonide suhtes. Kohalikel valimistel kogesime, et mõnes meie omavalitsuses on rakendamisel vaba riigi olemusele vastukäivad ning pigem autoritaarsele otsustamisele kohased meetodid. Me oleme mõne poliitiku puhul näinud hirmutavat põhimõttelagedust, mida mõned kriitikud on võrrelnud omaaegsete juunikommunistide käitumisega,» kirjutab Mihkelson.
«Meid on hirmutatud arvamusega, et Eesti liigub (ühe)kaheparteisüsteemi suunas ning elus edasijõudmiseks on vaja tingimata võimuloleva partei heakskiit ehk sageli isegi selle liikmeks astumine. Seejuures ei loe põhimõtted, vaid positsioon. See on teatavasti tuttav nõukogulikust nomenklatuuri ajast, mil karjääriredel pidi olema õlitatud NLKP liikmemaksudega,» arvab Mihkelson.
Mihkelsoni arvates on Eesti oma sisemises arengus jõudnud täna väga selgesse otsustushetke: kas me liigume edasi lääneliku ehk vaba maailma poliitilise kultuuri ja käitumise kinnistamise suunas või tekib jõulisem ihalus «piduri» järele. «Viimase all pean silmas meie põhiseaduslike institutsioonide olemasolu õõnestamist, rahva enesekindluse kõigutamist ning arvamuste paljususe piiramist.»