Res Publica leer soovib IRLis võtmepositsioone

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi mehed Urmas Reinsalu, Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher IRLi valimispeol.
IRLi mehed Urmas Reinsalu, Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher IRLi valimispeol. Foto: Toomas Huik

Kolmes leeris olev Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) läheb nädala lõpus olevale suurkogule vastu vähemalt sõnades suuremas üksmeeles kui kunagi varem. Nn Res Publica leer soovib Mart Laari liidriks tagasi valides aga endale partei ülejäänud võtmekohti.



Kui IRLi praeguse juhi Mart Laari tagasivalimine eeloleval pühapäeval Tallinnas Solarise keskuses toimuval suurkogul on sama hästi kui otsustatud, siis põnevaks läheb kohtade jagamine aseesimeeste ja eestseisuse puhul.

Kolmele aseesimehe kohale kandideerivad Ene Ergma, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo, Tõnis Lukas ja Margus Tsahkna. Partei siseanalüütikud pakuvad paremaid võimalusi valituks saada Ergmale ja Partsile ning seejärel saab näha, kas kolmanda aseesimehe tooli täitmise puhul jääb peale varasema Isamaaliidu ideoloogia või parteis kerges siseopositsioonis olev Aaviksoo.

Pinevaks kujuneb ka 20-liikmelise eestseisuse valimine, sest on üsna selge, et uuel eestseisusel on võimalus suuresti määrata ka 2011. aasta riigikogu valimisnimekirja järjestus. Piltlikult öeldes on küsimus selles, kas tulevases riigikogus on Isamaaliidu või Res Publica fraktsioon.

Kuigi avalikkusele üritavad IRLi eestkõnelejad saata rahustavaid sõnumeid, on tegelikult ka nende endi sees enne suurkogu ärevus. Eri leeride sedavõrd jõuline väljajoonistumine üllatab ka paljusid erakonna liikmeid.

Isamaaliitlaste jaoks on Res Publica endiste äraostmatute strateegia ja taktika üsna ootamatu. Samas tunnistavad esimesed ka ise, et kahe erakonna ühendamine ei ole läinud nii ladusalt, kui arvati, ning märke erakonna ülevõtmise soovist või vähemalt muutuste vajadusest on olnud õhus tükk aega.

Kui respublikaanid Taavi Veskimägi ja Ott Lumi mullu erakonnast, riigikogust ja poliitikast lahkusid, tõid nad üheks põhjuseks selle, et ühenderakonnal on siht kadunud. Erakonda jäänud jõulisemad respublikaanid peavad IRLi üsna haldussuutmatuks ja sellest on tulnud ka nende halvustav väljend Isamaaliidu poliitilise kultuuri esindajate suhtes, keda kutsutakse erakonnas kampsuniteks.

Lisaks «kampsunitele» ja «äraostmatutele» moodustab omaette ning paljudele praegustele juhtidele kohati tülika tiiva kaitseminister Jaak Aaviksoo. Tema bloki inimesi kutsutakse ühenderakondlasteks.

Suurkogul on Aaviksoo lubanud astuda üles ettekandega, kus üks tema peamisi sõnumeid on üleskutse tõsta poliitilist kultuuri ja hoiatus, et IRL ei muutuks projektiparteiks. Selge parteiliidri ambitsiooniga olnud mees loodab saada valitud aseesimeheks ja seda nende parteilaste toega, kes praegust sisevõitlust ei mõista.

Huvitavaks kujunes ka IRLi viimane eestseisus, kus kinnitati suurkogul kandideerijad. Selle käigus tuli jutuks, et eestseisusele oli laekunud rohkem kui sada taotlust astuda IRLi liikmeks. Osal eestseisuse liikmetel tekkis kahtlus, et «tehakse Paldiskit» ehk enne valimisi «kirjutatakse erakonda sisse» uusi ja sobilikke valijaid. Ja ikka just Res Publica tiiva tugevdamiseks.

Mõnede kohalolnute sõnul ei olnud kõigi liikmeks pürgijate puhul täidetud vajalikud protseduurinõuded, kuid sellest hoolimata on erakonna liikmete arv võrreldes aasta algusega kasvanud umbes 500 liikme võrra. Ennustatakse, et sisemine võimuvõitlus toob suurkogule kohale kuni 2000 inimest.

IRLi suurkogu paneb paika erakonna sisemised jõujooned ja annab avangu ka riigikogu valimisteks. Vaadates viimase aja suhteid kahe võimuerakonna – IRLi ja Reformierakonna – vahel, võib aga tõdeda, et kibe soojendus valimisteks on kahe sarnase valijaskonna eest võitleva erakonna jaoks juba lahti läinud. Avalikkusele saadetakse üksteisele risti vastu käivaid sõnumeid haldusreformi ja euro tuleku teemal.

IRLi juhtivkohtade kandidaadid

•    Esimees – Mart Laar
•    Aseesimehed (valitakse 3) – Ene Ergma, Margus Tsahkna, Juhan Parts, Jaak Aaviksoo, Tõnis Lukas
•    Eestseisus (valitakse 20) – Aimar Altosaar, Andres Herkel, Andrus Saare, Annely Akkermann, Elle Kull, Erki Nool, Helir-Valdor Seeder, Ilona Laido, Indrek Raudne, Jan Trei, Kaia Iva, Ken-Marti Vaher, Lauri Vahtre, Liisa-Ly Pakosta, Madis Kübar, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Tulviste, Priit Sibul, Rainer Sternfeld, Rene Leiner, Siim Kabrits, Siim Kiisler, Sven Sester, Tarmo Kruusimäe, Tiit Leier, Toivo Maimets, Toomas Tõniste, Tunne Kelam, Tõnis Palts, Urmas Reinsalu

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles