Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Tiit Hennoste avaldas arvamust, et ajakirjandus pakub maailmapildist meile vaid peeglikilde, mitte aga sünteesivat lähenemist.
Hennoste: sünteesi asemel pakub ajakirjandus peeglikilde
26. jaanuar 2010, 21:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ajakirjanikud mõtlevad ühe loo kaupa, mitte teemade ja süsteemide kaupa,» kurtis Hennoste ETV saates «Vabariigi kodanikud».
BNSi ajakirjanik Ainar Ruussaar leidis, et üldine pilt maailmast on Eesti ajakirjanduses ahtake ja sündmuspõhine.
Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk pareeris seda väitega, et kõikjal maailmas arvatakse nii. «Näidake mulle riiki, kus see pole probleemiks.»
Ruussaar küsis, miks on Põhjamaades isegi näiteks kohalikes lehtedes olemas välisküljed?
«Süsteemne viga on see, et toimetused mõtlevad järjest enam, mis võiks lugejat huvitada, kuid tegelikult peab toimetus tegema valiku, mis on oluline,» väljendas Ruusaar veendumust.
Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi hinnangul valib lugeja oma dieedi ise.
«Maailmast saab adekvaatse pildi küll - maailmas toimuvat katab meie ajakirjandus päris hästi. Kes tahab aga erilist toodet, peab otsima seda sealt, kus ressurss on suurem,» nentis ta.
Hennoste avaldas kahetsust, et uuriv ajakirjandus pole tänapäeval enam müügiargument.
Ruussaar põhjendas seda sellega, et kuna ajalehes ilmuv uuriv analüütiline tekst on poole tunni pärast netis tükkideks tehtud, kommenteeritud ja läbi hekseldatud, siis kaotabki ta teiste online-meedia ajakirjanduslike žanrite keskel erilisuse.