Rahvaliitu pahandas autoritaarne eelarvevastuvõtt

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaliidu sümboolika
Rahvaliidu sümboolika Foto: Raigo Pajula

Rahvaliit nimetas eelmise aasta poliitiliselt ebakultuurseimaks teoks lisaeelarve vastuvõtmise sidumist usaldushääletusega.


Usaldushääletusega sidumisega võeti Rahvaliidu sõnul opositsioonilt nii tähtsas küsimuses kaasarääkimise võimalus. Umbusaldamise korral ei määrata juhtivkomisjoni ning puudub võimalus muudatusettepanekute esitamiseks. «Selline käitumine oli esmakordne Eesti poliitikas,» leidis erakond.

Veel nimetas Rahvaliit poliitiliselt kultuurituks, et suuremad erakonnad eirasid enne europarlamendi valimisi Allar Jõksi eestvedamisel koostatud Valimiste Hea Tava, kus lepiti kokku, et kampaania ajal peab rääkima asjast ning kulud peavad olema avalikud. «Tavale ei julgenud alla kirjutada Keskerakond ega Indrek Tarand. Ka allakirjutanud teised suuremad erakonnad rääkisid pigem siseriiklikest probleemidest, mitte asjadest mis reaalselt europarlamendist sõltuvad,» märkis Rahvaliit.

Parima näitena poliitilisest kultuurist tõi Rahvaliit enda algatatud foorumi internetis. «Murdmaks Eestis juurdunud tava, kus erakondade valimisplatvormid sünnivad tagatubade vaikuses, avas Rahvaliit Euroopa Parlamendi valimiste eel avatud foorumi internetis, kus kõigil aktiivsetel ja Eestist hoolivatel inimestel oli võimalus osaleda valimisplatvormi koostamises oma ettepanekute ja kommentaaridega.»

Postimees.ee uuris parteidelt, mida nemad peavad möödunud aasta kõige paremaks näiteks poliitilisest kultuurist ja mida poliitilisest kultuuritusest. Poliitiline kultuur oli läbiv teema eilsel Postimehe arvamusliidrite lõunal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles