Rõivas: õpetaja õppelaenuvaidlus on pigem üksikjuhtum

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas.
Taavi Rõivas. Foto: Peeter Langovits.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles, et komisjon kindlasti jälgib õpetaja ja riigi vahelist kohtuvaidlust õppelaenu hüvitamises osas, kuid esialgu seadust muutma ei kiirusta.

«Kui paljusid teisi see kohtuotsus puudutab ja kas üldse, seda tuleb analüüsida. Eks me jälgime seda kohtuvaidluse kulgu, aga ma ei näe täna põhjust siin üle reageerida,» sõnas Rõivas, kommenteerides Tallinna halduskohtu eilset otsust, millega kohustati Anija vallavalitsust hüvitama Kehra gümnaasiumi õpetaja Mirjam Tinno õppelaenu põhiosa.

«Enne kui kohtuotsus pole jõustunud, ei ole põhjust hakata mõtlema sellele, kas seadust on tarvis ümber teha,» ütles Rõivas, selgitades, et seadusmuudatus tulenes vajadusest riigieelarve tasakaalu saada. Riigikogu otsus lõpetada 1. juulist 2009 õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele ning lapsevanematele tehti riigi lisaeelarve raames.

«Seaduses on üsnagi selgelt kirjas, et kui konkreetseks kuupäevaks pole tingimused täidetud, et riik õppelaenu hüvitaks, siis seda õigust ei teki. Kui on enne seda kuupäeva õigus tekkinud, on asjaga klaar.»

Rõivas arvas, et ükskõik kuhu riik oleks selle piiri pannud - 1. juuliks, 1. septembriks või mõneks muuks päevaks - võib alati olla inimesi, kel aastane tööstaaž oleks täitunud vahetult pärast seda piiri ja kes tahaks vaielda selle üle, on tal see õigus olemas või mitte. «Seepärast ma pigem käsitleks seda kohtuotsust üksikjuhtumine.»

Õiguspärasest ootusest Rõivase sõnul rääkida ei saa: «Õiguspärast ootust ei saa ju olla, tal polnud õigust tekkinud! Kohus hindab ikkagi konkreetse valla tegevuse seaduslikkust,» märkis rahanduskomisjoni esimees.

Mirjam Tinno esitas mullu 4. septembril halduskohtusse kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses riigikogu otsusega 1. juulist lõpetada õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele ning lapsevanematele. Tinno oli seisukohal, et riigikogu otsus läheb vastuollu põhiseadusega õiguspärase ootuse printsiibiga.

Tinno asus Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana tööle 26. augustil 2008, mistõttu ei olnud ta täitnud 1. juuliks 2009. aastal seadusest tulenevat nõuet 12-kuulise tööstaaži kohta avalikus sektoris ega saanud esitada avaldust õppelaenu hüvitamise jätkamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles