Keerame selja joptvojuse-poolele ja lööme lahti ka Eestimaast! Hakkame ise elektrit ja sooja tootma, et töö ja raha jääks peresse. Jääks meie oma kogukonda, Setomaale. Vaid ligi 50 miljonit krooni ja setud olekski sõltumatud, kirjutab Tuuli Koch.
Kuidas setud energeetilist sõltumatust tahavad
21. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joptvojuse-poolelt ehk setude kõnepruuki tõlkides Venemaalt tulev gaas kütab elamised soojaks praegu nii Värskas kui ka osalt Missos. See on setude meelest raske Eesti riigile, aga eelkõige neile endile, sest raha tuleb välja maksta.
Ja kui setud mõtlevad lisaks toasoojale ka elektri peale, siis Eesti riigis on justkui kõik korras, aga Setomaal mitte, sest elektrienergiat tuleb osta sisse ju Eestimaalt… Ja raha läheb taas piirkonnast välja. Ning kui jutuks tulevad mootorikütused, siis see raha läheb välja valdavalt tervest vabariigist ja siin ei ole erandiks ka Setomaa.
Kui nii mõelda ja arutada, siis on üsna loogiline, et vabariigi ühe kõige lahtisema peaga kandi inimesed esitavad enesele lõpuks eluliselt tähtsa küsimuse – kuidas saaks piirkonda rikkamaks muuta või rikkust juurde tekitada? Ja vastus on lihtne: selleks tuleks suurendada väljavedu ehk teha võimalikult hästi müüvaid kaupu ja võimalikult palju raha sisse tuua või siis vähendada kellestki sõltumist ehk võimalikult vähe sisse osta.
Loodusega kooskõlas
Ja kuna Setomaal on olemas meeletu biomassivaru ehk metsad, võsad, heinamaad ja kõik see, mis päike neile aastatega talletanud, siis tuleks üritada see energia sealt lihtsalt kätte saada! Jõgesid-järvi on ka omajagu, kuid hüdroenergia arendamine jääb Eestis setude meelest siiski üsna marginaalseks ja tuuleparke pole mõtet mujale kui rannikualale rajada.
Kuid biomass on Eestimaal täiesti alahinnatud! «Meile sobib see aga eelkõige sellepärast, et läheb kokku meie elustiiliga,» läheb MTÜ PEA ehk Piiriäärne Energiaarendus juhatuse esimees, endine Vastseliina abivallavanem Martin Kikas põlema. «Me tahame elada hajaasustusega, tahame, et oleks ilus loodus, mida tuleks säilitada, ja see omakorda tähendab, et arendustöid tuleb teha olemasolevaga kooskõlas.» Kooskõlas loodusega, inimestega, traditsioonilise väärtusliku Lõuna-Eestiga.
Ja maal ei tööta lahendused, mis töötavad suurlinnas. Kikas kahetseb, et tänapäevane energeetika on orienteeritud vaid suurtele lahendustele, sest väikelahendused ei ole majanduslikult kindlasti nii tõhusad.
Samas rõõmustab ta, et saab pakkuda Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele ja tulevastele teadlastele võimaluse töötada välja just neile sobiv lahendus. Kõrgkoolid on sellest mõttest kinni haaranud, töö juba käib ning üliõpilased osalevad energeetiliselt sõltumatut Setomaad loovas töögrupis.
Ülemöödunud nädalal käisid projekti arendajad ka majandusminister Juhan Partsi jutul ning pälvisid vaid poolehoidu ja toetussõnu – altpoolt tulevad ideed ja lahendused on alati teretulnud. «Oleme selgelt välja öelnud, et tahame olla Eestis pilootpiirkond, kus selliseid väikseid, isegi vaid 1–2 perekonna energialahendusi välja töötada ja rakendada ning hiljem ka uurida, kuidas nad töötavad ja kas end ära tasuvad,» tõdeb Kikas.
Ta lisab, et ministeeriumil on tarvis kohalikku valmisolekut ja ülikoolidel kohta, kus käia ja uurida. Ja kõike seda pakuvad setud lahkesti. Peaasi, et raha ja töökäed jääksid koju ja praegune ilus loosung – «Energeetiliselt sõltumatu Setomaa» saaks tegelikkuseks.
Erinevad katsetused
Praegu on juba tegemisel ka kaks tasuvusanalüüsi loomasõnniku ja silo kohta, millest kääritatakse gaas, ja gaasist on võimalik kahel viisil kasulik energia kätte saada. Üks moodus on käivitada mootor gaasiga, toota elektrit ja kasutada ära eralduv soojus, teine lahendus on kasutada gaasi mootorikütusena. Mõlemad suunad on praegu töös. Ühes farmis üritatakse saada kätte mootorikütus ja teises farmis püüavad asjaosalised soojust kätte saada.
Nüüd on Setomaal hakatud väga paljudele asjadele, muu hulgas ka käsitööle, lähenema ahelapõhiselt ehk siis kogu tsükkel võetakse tervikuna ette – alustades toorainest ja lõpetades tarbijaga. Niisama võtavad nad ette ka energeetika.
Setudel on kohalik tooraine, tootja ehk kohalik põllu- või metsamees ja neil on ka kohalik tarbija. Aga peavad olema veel tooraine töötleja ja müüja, et ahel toimiks ja raha ringleks piirkonnas. Kui üht ahelalüli pole, siis ongi see signaal ettevõtlikele inimestele. «Tean näiteks, et meie piirkonnas ei ole ühtegi hakkefirmat,» reedab Kikas.
Setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Margus Timmo on omade vahel öelnud, et oleks tarvis 500 setu aktivisti ja siis oleks kogu Setomaa arendamise ja ellujäämise protsess võiduteel. 300 on hetkel koos. 200 veel ja setude mitte ainult energeetiline sõltumatus, vaid ka täielik ülemvõim omal maal on kindlustatud.
«Üllatav Eesti» on lugudesari, kus mööda Eesti maakondi sõitvad Postimehe ajakirjanikud vahendavad lugejatele huvitavaid kohti ja inimesi. Sel nädalal on Postimees Võrumaal.