Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg usub, et haridusminister Tõnis Lukase loobumine põhikooli- ja gümnaasiumiosa tsentraliseeritud lahutamise ettepanekust on väga mõistlik ja võimaldab nüüd seaduse aruteluga oluliselt paremini edasi minna.
«Ma arvan, et Lukase tänane otsus oluliselt aitab. Selle taga on see menetlus kinni seisnud ja seetõttu oleme ka üsna palju aega kaotsi lasknud,» ütles Kreitzberg Postimees.ee'le.
«Nii et see oli väga mõistlik Lukase poolt.»
Kreitzbergi sõnul kadus kooliastmete jõuga lahutamise idee tagant pooldajaid ära. «Kui oleks leidnud normaalse mehhanismi, isegi meie [sotsid - toim.] oleks kaalunud seda. Aga lahutamine jäeti puhtalt omavalitsuste ülesandeks, see on täiesti lootusetu juhtum.»
«Algselt oli selgelt sellele vastu Rahvaliit, kes ei tahtnud üldse tsentraalselt koolivõrku korraldama minna, samuti Keskerakond. Meie olime valmis otsima lahendusi, aga see lahendus, mida Lukas pakkus, ei sobinud absoluutselt ja kuna ühtegi teist lahendust ei tekkinud, võtsime samuti vastase positsiooni,» selgitas Kreitzberg. Viimastena hakkasid ettepaneku vastu Reformierakond ning nüüd IRL.
Kreitzbergi sõnul on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelus teisigi tuliseid vaidluspunkte. «Minu jaoks on väga tuline ka valdadevaheline tasaarveldus, mis laastab maakoole praegu. Kui üks õpilane läheb maakoolist linnakooli, ehkki tal on oma kodukohas kool olemas, siis piirkond peab üleval oma pooltühja kooli ja saadab raha järgi veel linna ka. Minu jaoks on see üks suur probleem Eestis, see on rahaliselt survestanud maaharidust väga palju aastaid ja ma arvan, et koolivõrk on seetõttu läinud seda teed, et maalt on enamik algkoole ära kadunud.»
Samuti on Kreitzbergi sõnul põhimõtteline küsimus see, mis juhtus Keila koolidega, kus omavalitsus lõpetas ära munitsipaalkoolid ja asutas sihtasutuse, mis on põhimõtteliselt nagu erakool. Selline asi on praegu seadusega katmata. «Kui teised omavalitsused hakkavad seda teed minema, siis ma kardan, et tekivad üsna suured ohud kogu haridusele.»
«Tuline vaidluskoht on ka koolilõuna. Seal on maailmavaateline kokkupõrge - ühelt poolt on sotsid ja Keskerakond, teiselt poolt Reformierakond ja IRL. Meie soov on, et koolilõuna pikeneks kuni gümnaasiumi lõpuni ja võiks kaaluda ka seda, et riik tasuks kogu koolilõuna maksumuse, sest praegu on Eestis ikka ääretult palju noori inimesi, kes lihtsalt kannatavad tühja kõhtu,» märkis Kreitzberg.
Haridusminister Tõnis Lukas teatas täna, et loobub kooliastmete tsentraliseeritud lahutamisest, et päästa kogu ülejäänud haridusuuendus. Tema väitel oli see teema ainus takistus koolireformi läbiminekul.