IRLi sisevalimistel haaras tugevad positsioonid ekspeaminister Juhan Partsi ja kunagiste «Äraostmatute» seltskond, pettumust on aga põhjust tunda kaitseminister Jaak Aaviksoo taha koondunuil.
Laari partei võtmekohad hõivasid eksrespublikaanid
31. jaanuar 2010, 23:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Laar kogus Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul ainsa esimehekandidaadina 1760 häält. Laari tagasivalimine oli ette selge, kuid muude kõrgete kohtade pärast erakonna juhtimisel arenes küllaltki dramaatiline konkurents.
Kolme aseesimehe koha ning 20 eestseisusekoha pärast astusid valimisheitlusse kolm selgesti eristuvat leeri. Rohkem endisele Isamaaliidule ja Laari juhtrollile tuginev nn kampsunites rahvuslaste seltskond pakkus aseesimeesteks haridusminister Tõnis Lukase ja partei peasekretäri kohalt lahkuda lubanud Margus Tsahkna.
Teine, omal ajal Res Publicas ilma teinud «Äraostmatuid» hõlmav kooslus tegi kampaaniat riigikogu esimehe Ene Ergma ja majandusminister Juhan Partsi toeks.
Kolmas seltskond oli koondunud ümber kaitseminister Jaak Aaviksoo. Viimane ise nimetas oma rühmitust «ühenderakondlasteks», kuluaarides seostati seda aga pigem just Aaviksoo nimega. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder nimetas neid karjäärihimulisteks uustulnukateks - ehkki paljud ühes kaitseministriga kampaaniat teinud poliitikud on tegelikult IRLi eelkäijatesse kuulunud aastaid.
Selgelt edukaimana väljus sisevalimistelt Juhan Partsi leer. Senine partei aseesimees Ene Ergma valiti 1180 häälega kohale tagasi ning Parts ise tõusis parima tulemuse, 1248 häälega erakonna aseesimeheks.
Samal ajal pidi kaitseminister Jaak Aaviksoo tunnistama 505 poolthäälega oma senise IRLi aseesimehe koha kaotust.
Nn vanaisamaalased või «kampsunid» säilitasid ühe aseesimehe koha haridusminister Tõnis Lukasele 594 häälega. Laari lähedane abiline, riigikogu liige Margus Tsahkna jäi aga 405 pooldajaga aseesimeeste valimisel lõppu ning astub seega partei juhtimisest kõrvale.
Sõnades ja loosungites rõhutasid kõik kolm leeri partei ühtsust, ent üle kahe aasta toimunud suurkogu eel algas varjamatu kampaania liikmete veenmise ja kongressile kutsumisega. Parteikongressile Tallinna uude kontserdimajja saabuski üle 2000 erakondlase.
Pinged jõudsid ka kongressi esinemistesse. Aseesimees Tõnis Lukas osutas kõnepuldist kahtlustele uute liikmete ülikiirel värbamisel. «10. jaanuaril saime kõik teada, et meie erakonnas on 9000. liige Kärdla linnapea. Ja kümme päeva hiljem saime teada, et erakonnas on üle 9500 liikme.» Minister Seeder: «Erakonna tormiline areng viimastel nädalatel tekitab mõningaid küsimusi.»
See pole IRLis esimene kord, kui endised isamaaliitlased näitavad kahtlaste võtete asjus endiste respublikaanide suunas- üpris sarnane olukord tekkis paari aasta eest IRLi Tallinna piirkonna juhtide valimisel.
Eurosaadik Tunne Kelam taunis oma esinemises kulukat sisevalimiste kampaaniat. «Teeme nii kallist kampaaniat, anname välja klantsbrošüüre, teeme otsepostitust. Tule taevas appi! Kas poleks paremat kohta, kus seda energiat kasutada?»
Kongressiesinemistest võis välja lugeda IRLi võimalikku poliitikafookuse nihkumist suurema sotsiaalse tundlikkuse suunas. «Oleme erakonnana tihti tegelenud suurte ja tähtsate probleemidega ning liiga vähe rääkinud inimestega nende vahest väiksematest, kuid ometi ülimalt olulistest probleemidest,» pajatas Laar oma kõnes. «Peamine mure Eesti inimese jaoks on, kas mul homme töökoht on, mis saab juhul, kui ma peaksin töö kaotama, mu kodust, mu perest, mu lastest.»
Korduvalt esines kõnedes sõnapaar «hooliv konservatism» ning senine peasekretär Margus Tsahkna püstitas loosungi «kedagi ei jäeta maha».
Laar lubas oma kõnes, et IRL ei luba enam Eestis maksukoormust suurendada ning riigikogus tuleb asuda müügimaksu kaotama - ilmne torge keskerakondliku Tallinna linnavõimu suunas, kes tahab selle maksu teisest poolaastast kehtestada.
Kuid Laar äsas ka koalitsioonipartneri suunas, lubades blokeerida kodulaenude intresside maksuvabastuse kaotamise, mida on nõudnud Reformierakonna rahandusminister Jürgen Ligi. Viimane oli ka kongressil IRLi tervitamas ning ei suutnud hoiduda Laari suunas veidi hoiatavat näppu viibutamast.
Väljavõtted kongressil peetud kõnedest:
Juhan Parts
majandusminister, IRLi uus aseesimees
On kolm asja, mida IRL peab järgmise kahe aasta jooksul tegema. Esiteks, vedama Eesti välja majanduskriisist, teiseks kindlustama meie rahvuslikku julgeolekut ja selleks, et kahte esimest ülesannet täita, on vaja välistada Savisaare võimuletulemine Eesti riigis (aplaus).
Niisiis, majandus, julgeolek ja eestimeelne valitsus on minu sõnum Isamaa ja Res Publica Liidu tööplaanideks. Et suudaksime neid eesmärke täita, peaksime esiteks olema üksteisest hooliv meeskond. Teiseks peame olema töötahteline meeskond. Isamaa ja Res Publica Liit ongi raskete aegade partei. Just raskel ajal vaatavad inimesed meie poole ja me ei tohi nende lootusi petta.
Helir-Valdor Seeder
põllumajandusminister, IRLi senise volikogu esimees
Kui soovime oma toetajaskonda suurendada ning olla eri erakondade praeguste valijate esimene eelistus tulevikus, peame oma poliitilised taotlused täpsemalt sõnastama ja need arusaadavamalt inimesteni viima. Praegu on nendeks tegelemine inimeste tegelike igapäevamuredega - töö, kodu ja haritud Eesti pere. Nende eesmärkide saavutamine sõltub olulisel määral sellest, milline on poliitiline kultuur Eestis. Populism, jokk-poliitika ja liberaalsus, mille sisuks on ükskõiksus ja kõikelubatavus, ei ole meie eesmärkide saavutamiseks sobiv keskkond.
Populism ei ole ainult meeldivad katteta lubadused, vaid ka poliitikud, kes elavad ainult meediale, mitte reaalsele poliitikale. Meedia on huvitatud selliste käilakujude tekitamisest, keda siis meelelahutussaadetes ja kollases ajakirjanduses müüa. Nii tekivad arvamusliidrid, kellel reaalse poliitikaga palju ühist ei ole. Peame hoiduma meelelahutuserakonna mainest, meie kapitaliks peaks jääma asjatundlikkus ja usaldusväärsus.