IRLi lõhenemise hoiab ära vaid Laari ja Partsi sõprus

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi juhtpoliitikud Mart Laar, Margus Tsahkna ja Tõnis Lukas erakonna suurkogul.
IRLi juhtpoliitikud Mart Laar, Margus Tsahkna ja Tõnis Lukas erakonna suurkogul. Foto: Liis Treimann

Juba esmased juhtivkohtade hääletustulemused võtsid isamaaliitlastelt suurkogul hea tuju, kuna Res Publica demonstreeris oma jõudu. Ühenderakonna lõhenemise hoiab ära vaid kahe liidri, Mart Laari ja Juhan Partsi hea läbisaamine.



Rääkides pühapäevasest Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogust erakonna eri leeride esindajatega, jääb mulje, nagu oleks Laari ehk «kampsunis rahvuslaste» seltskond, Partsi pooldajad ehk «äraostmatud» ja Jaak Aaviksoo ehk «ühenderakondlaste» leer viibinud erinevatel üritustel.

Vanadel isamaaliitlastel võttis Res Publica tiiva puhas töö erakonna juhatuses tuju viimseni ära. Nende jaoks oli «poistebändi» aktiivne agitatsioon enne suurkogu ebaviisakas ja ootamatu jõudemonstratsioon. «Kampsunid» võtsid seda kui poliitiliste kultuuride kokkupõrget, paar tulihingelist isamaalast leidsid koguni, et «poistel» puudub hea lastetuba.

Isamaaliitlaste raudvara ehk Tunne Kelam, Trivimi Velliste ja Peeter Tulviste jäeti noorte tulijate kõrval tagaplaanile. Seda võtsid paljud isamaaliitlased märguandena, et olete teinud küll palju, aga nüüd on aeg verevahetuseks.

Kui pühapäeva õhtul keesid isamaaliitlased lüüasaamise solvumisest, siis eilseks olid tunded mõnevõrra jahtunud. Anti aru, et Res Publica leeril on olnud alati parem piirkondlik suutlikkus ja võime kohalikke organisatsioone mobiliseerida, millest riigikogu valimiste eel on palju kasu. Iseküsimus on, kuidas laheneb riigikogu valimiste nimekirjade koostamisel võitlus eestseisuses – kas 2011. aastal on parlamendis Isamaaliidu või Res Publica fraktsioon.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo tiib, kuhu kuuluvad ka näiteks siseminister Marko Pomerants, Tunne Kelam ja Toivo Maimets, sai erkonna suurkogul järsu vastulöögi. Nii Laari kui ka Partsi leer tundsid, et Aaviksoo esilekerkimise vastu tuleb jõud ühendada. Selle tulemusena kaotas Aaviksoo senise aseesimehe koha. «Jäised teretused» – just nii kirjeldas üks ühenderakondlane Laari ja Aaviksoo viimase aja läbisaamist.

Küll aga peavad erakondlased lõhenenud IRLi püsimise võtmeks kahe endise peaministri, Laari ja Partsi omavahelist head läbisaamist. Nii kaua kui see kestab, nii kaua püsib ka erakond. Kogenud poliitikutena mängivad nad teineteist avalikkusele aeg-ajalt vastanditena välja, kuid seda ei saa kuigi tõsiselt võtta.

Laar oli sunnitud üleeile halva mängu juures head nägu tegema. Ta võttis küll ülekaalukalt parteijuhi koha, kuid vanadest võitluskaaslastest pääses kolme aseesimehe hulka Partsi ja Ene Ergma kõrvale vaid Tõnis Lukas. Ka eestseisuse valimistel oli vanadest isamaaliitlastest vaid Tunne Kelam häältetulemusega nimekirjas 12. kohal. Tema ees «ilutsesid» vaid respublikaanid.

Respublikaanide parteiosa võimunäitamisele lisaks üllatas vanu isamaaliitlasi Laari kõne. «Liiga populistlik,» nurisesid mitmedki. Kõne ei olnud vanadele isamaaliitlastele vastuvõetav ega omane. «Ei tea, kas ta tegi seda omal initsiatiivil või nõunike mõjul, aga Laar lubas kõigile kõike,» leidsid mitmed Laari vanad võitluskaaslased.

Hääletustulemus
•    IRLi esimees: Mart Laar – 1760
•    Aseesimeeste (3) valimisel: Juhan Parts – 1248, Ene Ergma – 1180, Tõnis Lukas – 594, (Jaak Aaviksoo – 505, Margus Tsahkna – 405)
•    Eestseisus: Marko Mihkelson (1082), Tõnis Palts (1053), Siim Kiisler (1041), Ken-Marti Vaher (1017), Sven Sester (984), Urmas Reinsalu (967), Priit Sibul (959), Madis Kübar (956), Siim Kabrits (952), Indrek Raudne (946), Tiit Leier (917), Tunne Kelam (832), Erki Nool (813), Peeter Tulviste (731), Andres Herkel (684), Helir-Valdor Seeder (660), Mart Nutt (597), Lauri Vahtre (556), Tarmo Kruusimäe (484), Liisa-Ly Pakosta (454)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles