Eesti peaks otsustama, kas Tartu rahuleping peaks veel edasi laagerduma, nõuda õigus kohtu kaudu välja või minna Läti teed ja sõlmida Venemaaga uutel alustel piirileping, märkis Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
Mälksoo: Eestil on Tartu rahulepinguga kolm teed
2. veebruar 2010, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame endalt küsima, mis on Tartu rahuleping ja mida ta meile tähendab. Kas ta tähendab eelkõige piiri või tema peamine väärtus lepinguna on sümboolne ehk nii-öelda riiki rajav,» vahendab ERR Uudised Mälksoo Vikerraadiole antud intervjuud.
Tema sõnul tähendab laagerduma jätmine Jaapani teed minemist ehk sellele lootmist, et võib-olla 50 aasta pärast on Venemaa demokraatlik riik.
Teine variant oleks teha ettepanek Haagi kohtule anda lepingule õiguslik hinnang, kuid Mälksoo usub, et Venemaa võtaks seda küllap vaenuliku aktina.