Välisminister Urmas Paet rõhutas täna Tartu rahulepingu sõlmimise mälestustoa avamisel Tartus, et Vabadussõda ja veel mõne aasta eest enne seda uskumatuna tundunud mõte iseseisvusest oli tähtis ka teistele rahvastele.
Välisminister: meie Vabadussõda oli tähtis ka teistele
2. veebruar 2010, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minister sõnas, et rahulepingu sõlmimine tõi rahu kodudesse ja selgust Eesti-Vene suhetesse. «Tartu rahuleping on teetähis, millega lõppes otsustav ja kindlameelne, kuid lõpuni ohtuderikas Eesti teekond rahu ja vabaduse poole,» lausus Paet. «Rahulepinguga tunnustas Venemaa igaveseks ajaks Eesti iseseisvust,» lisas ta.
Välisminister Paet meenutas, et rahu ja vabaduse tahet väljendasid eestimaalased 24. veebruaril 1918. aastal avaldatud «Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele» - Eesti iseseisvusdeklaratsioonis. «Eesti iseseisvusdeklaratsioon on suuremeelne ja avatud vaimuga dokument, mis lubas kindlustada vabaduse mitte ainult eestlastele, vaid kõigile rahvastele, kes Eesti pinnal elavad. Ajal, mil lagunesid suured impeeriumid ja iga rahvas oli ametis enese kehtestamisega, pahatihti ka teiste samal maal elavate rahvaste õiguste hinnaga, oli meie iseseisvusdeklaratsioon küllaltki harukordne,» rääkis Paet.
Paeti sõnul võlgneme oma tänu nendele inimestele, kes oma tegevusega kahel lahinguväljal - lumehangede vahel ja läbirääkimislaua ääres suutsid iseendiks jääda ning aitasid jõuda rahulepinguni, mis 2. veebruari varastel tundidel Emajõe Ateenas sündis.
Välisminister Paeti sõnul kinnitas Vabadussõda, et Eesti ei olnud oma võitluses üksi ja veel mõne aasta eest enne seda uskumatuna tundunud mõte iseseisvusest on tähtis ka teistele rahvastele. «Meie tänu kuulub Soomele, Rootsile, Suurbritanniale ja Taanile, kes meile appi tulid. Samuti kuulub meie tänu nendele baltisaksa, vene, ingeri, juudi, läti ja paljudele teistest rahvustest Eesti inimestele, kes võitluses ühise Eesti nimel end ei säästnud.»
Tartu rahulepingut on Paeti sõnul nimetatud Eesti tähtsaimaks välislepinguks läbi aegade ning Eesti sünnitunnistuseks. «Rahu ja vabadus ei olnud lihtsalt märksõnad, vaid kindel soov, mille alus oli meie rahva vaba tahe,» ütles välisminister. «Tartu rahulepingut on nimetatud ka Eesti diplomaatia suurimaks saavutuseks ja seda see kahtlemata ongi,» lisas ta.