Riigiametnike hulk on 10 aastaga ligi 1000 võrra suurenenud

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroliidu lipp. Riik on viimastel aastatel juurde palganud neid ametnikke, kes on vajalikud Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks pärast Eesti ühinemist ELiga 2004. aastal.
Euroliidu lipp. Riik on viimastel aastatel juurde palganud neid ametnikke, kes on vajalikud Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks pärast Eesti ühinemist ELiga 2004. aastal. Foto: Raivo Tiikmaa.

Ametliku statistika järgi on Eesti riigiametnike hulk kümne aastaga ligi tuhande võrra suurenenud, kasv tuleneb eelkõige Eesti ELiga ühinemisest ning riigiametniku mõiste muutumisest.

Ametliku statistika järgi oli 1. juuli 1997 seisuga Eestis 19 971 ning mullu 31. detsembri seisuga 20 824 riigiametnikku. Seega suurenes Eesti riigiametnike hulk kümne aastaga ametlikult 853 võrra.

2000. aasta lõpus oli ametnikke 20 427, 2001. aastal 20 166, 2002. aastal 18 483, 2003. aastal 18 998, 2004. aastal 19 386, 2005. aastal 19 292 ning 2006. aastal 19 323.

2006. ja 2007. aasta andmeid võrreldes suurenes ühe aastaga riigiametnike hulk 1500 võrra.

Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna juhataja Airi Alakivi sõnul tuleneb 2006. ja 2007. aasta ametnike arvu suur erinevus sellest, et varasematel aastatel ei kajastunud riigiametnike statistikas päästeameti regionaalsete päästekeskuste töötajad, kuid alates eelmisest aastast on ka nemad ametnike hulka arvatud.

Seda arvestamata oli eelmise aasta lõpus ametnike hulk umbes sama, mis 2006. aasta lõpus.

Alakivi ütles, et riik on viimastel aastatel juurde palganud neid ametnikke, kes on vajalikud Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks pärast Eesti ühinemist ELiga 2004. aastal.

Alakivi sõnul on suur hulk ametnikke vajalikud näiteks Euroopa Liidu struktuurifondide rahade rakendamiseks ning puhtalt selle valdkonnaga tegeleb Eestis 300-500 riigiametnikku.

Ametnike hulga suurenemine on seotud ka põhiseaduslikele institutsioonidele suuremate kohustuste panemisega, näiteks õiguskantsleri kantselei sai juurde ombudsmani funktsiooni ning riigikontroll sai kohustuse auditeerida ka suuremaid omavalitsusi.

Alakivi märkis, et osades valdkondades on ametnike hulk oluliselt vähenenud, näiteks maavalitsustes on kümne aastaga ametnike arv vähenenud 40 protsenti, mis teeb umbes 400 inimest.

Seaduse mõistes kuuluvad riigiametnike hulka ka kaadrikaitseväelased, kes riigiametnike statistikas siiski ei kajastu. Koos 3507 kaadrikaitseväelasega oli riigiametnike koguarv möödunud aasta lõpus 24 331 inimest.

Eelmise aasta viimase päeva seisuga töötas Eesti kohalikes omavalitsustes 5449 ametnikku.

Riigiasutuste ametnikkond moodustab ligi neli protsenti Eesti elanike tööhõivest ning koos kohalike omavalitsuste ametnikega 4,6 protsenti tööhõivest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles