Maanteeameti hinnangul paistavad muidu liikluses tavalisest rahulikumal ajal rohkem silma jalakäijatega juhtunud õnnetused. Peamine riskigrupp on vanurid ja lapsed.
Oht jalakäijatele on kõige suurem linnades
2. veebruar 2010, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei hinnangul oli tänavu jaanuaris tavapärasest vähem liiklusõnnetusi, kuid seejuures ei vähenenud jalakäijatega juhtunud õnnetused. Maanteeametil ei ole ametlikku statistikat aasta esimese kuu liiklusest veel valminud, kuid esialgsel hinnangul ei ole jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv kasvanud.
«Esmapilgul tundub, et jalakäijatega tänavu esimesel kuul toimunud õnnetused on üsna sarnased mullusega. Teistest suuremas ohus on lapsed ja eakamad jalakäijad, eelkõige suurlinnades,» selgitas maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist Sirje Lilleorg.
Ligikaudu pooled jaanuaris õnnetusse sattunud jalakäijad on pensionieas või kohe selleni jõudmas.
«Kõige raskem tundub olevat bussi või trammi peale jõudmine ja sealt mahatulek. Komistuskiviks saab lumelörtsisel teel kiirustamine, olgu selle põhjuseks siis ootav ühissõiduk või kohe vilkuma hakkav roheline foorituli,» selgitas Lilleorg.
Samas on suur lumerohkus liiklusohutuse eksperdi sõnul ohustanud linnas liikuvaid algkooliealisi lapsi, kes ise lumevalli tagant sõidukit ei näe ega näe juht ka neid.
«Jaanuari viimasel nädalal toimus just lastega rohkem õnnetusi kui sellele eelnenud nädalatel. Juba põhikooli jõudnud lastega seevastu esialgu probleeme ei näe, hangest otse teele liulaskmine pole enam kombeks ei väikeste ega veidi suuremate hulgas,» selgitas Lilleorg.
Sarnaselt eelmise aastaga on asulavälistel maanteedel toimunud vaid üksikud jalakäijaõnnetused. Siiski hukkus üks 76-aastane vanamemm, kes asus õhtupimeduses maanteed ületama otse seisva bussi eest.