Varasügiseks plaanitud Läti vabariigi juubelile pühendatud koristustalgute osaliste registreerimine kulgeb tunduvalt loiumalt, kui korraldajad oleksid soovinud.
Lätlased ei kipu prügikoristustalgutele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lootsime suuremat vastukaja, kuid elanikud ei rutta risustatud kohtadest teada andma, sest kardavad oma nime avalikustamist. Me ju tagame anonüümsuse!
Inimesed võiksid vähem kurta prahi rohkuse üle, võtku kätte ja teatagu meile sellest,» ütles üks 13. septembrile plaanitud ürituse korraldajaist Vita Jaunzeme BNSile.
Postimehele kinnitas ta siiski, et õigeid kokkuvõtteid sellest, kas talgutele registreerimine on edukas või mitte, saab teha alles 1. augustil, kui nimekiri esialgsete plaanide kohaselt lukku läheb.
Lätlased on oma üleriikliku prügikoristuse plaaninud Eestist erinevalt – osalejaiks oodatakse kõigepealt kohalikke omavalitsusi, kes peaksid teatama sellest, kus prügi vedeleb, seletas Jaunzeme. Pärast seda, kui omavalitsuste teatel kõige prügirohkemad paigad saavad elanike abiga kaardistatud, tulevad omavalitsuste koordinaatorid kokku ja otsustavad, kus neist korraldada prügikoristustalguid. Paljud omavalitsused samas ei soovi end prügiseks kohaks kuulutada.
Ülemaalistele talgutele registreerimise venimine ei tähenda siiski, nagu ei meeldiks lätlastele üldse prügi koristada, kinnitavad kohalikud keskkonnahuvilised. Tõlgina töötava Liga Lace sõnul on viimastel aastatel väga palju koristuskampaaniaid toimunud. Koolides on need sügiseti lausa kohustuslikud.
Lase Ise osaleb projektis Pedas (Jalajäljed), mis korraldab puhastusaktsioone koos sporditähtedega. Projekt algas juba kuus aastat tagasi. «Olen veendunud, et prügikoristamine aitab kaasa sellele, et inimesed mõistaksid, kui tähtis puhas loodus on,» ütleb ta. 13. septembril osalemist Lace veel kinnitada ei saa, kuid on üritusest lugenud ja kuulnud.
Suure koristusaktsiooni korraldaja kinnitas, et koristajad loodavad kokku saada vähemalt 40 000 inimest. Läti 500-le omavalitsusele tähendaks see, et osaleksid vähemalt 400 omavalitsust, kust igast peaks kaasa lööma 100 inimest.
50 000 ehk siis rohkem kui Eesti «Teeme ära» talgutel osalenuid oleks Vita Jaunzeme sõnul juba väga-väga suur edu. Kõige enam koristamist vajab tema sõnul Riia ja selle ümbrus, kus kõige enam aktsioone toimub.
Suurürituse patrooniks on Läti president Valdis Zatlers. Kampaania algataja Anna Zigure on varem kommenteerinud, et oktoobris «Teeme ära» ettevalmistustega alustanud eestlased olid kutsunud teisigi baltlasi 3. mail toimunud koristusaktsiooniga ühinema, kuid lätlased pidasid seda kuupäeva sobimatuks.