Eesti loodus meelitab välismaalasi siia vabatahtlikuna looduskaitsealadele tööd tegema, üks Inglismaalt pärit turist kiindus Hobulaidu sedavõrd, et käis seal mitu aastat järjest heina tegemas.
Loodus meelitab välismaalasi Eestisse heina tegema
22. juuli 2008, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa Looduse Fondi talgureiside korraldaja Tarmo Tüüri sõnul on Eesti loodus see magnet, mis välismaalasi siia oma puhkuse ajast tööle meelitab.
«Näiteks Alam-Pedja looduskaitseala, mis on suur soode ja käänuliste jõgede kompleks, kus tsivilisatsioonist pole lõhnagi. See on see, mis tõmbab ja mida talgulised siin alati kiidavad,» ütles Tüür.
Looduse Fond korraldab juba ligi kümmekond aastat koostöös Suurbritannia vastava organisatsiooniga BTCV talgureise Eesti looduskaitsealadele.
Iga aasta käib 4-5 välismaalaste gruppi siinsetel looduskaitsealadel heina tegemas, karjaaedu taastamas ja kõrede jaoks lompe süvendamas.
Näiteks nädala pärast läheb grupp britte Alam-Pedja loodukaitsealale heinale, augusti lõpus hakkavad 30 noort viiest eri Euroopa riigist puhastama Matsalus asuvat puisniitu.
«Meie Inglismaa partner vahendab talgulisi üle maailma, ligi 50st eri riigist, aga kõik väljakuulutatud Eesti talgureisid on alati täis tulnud,» rääkis Tüür.
Tema sõnul hakkab mõnele talgulisele Eesti sedavõrd meeldima, et tuleb siia ikka ja jälle tagasi tööd tegema. «Näiteks üks britt oli Hobulaidu nii kiindunud, et käis seal kolm-neli aastat järjest talgutel,» meenutas talgureisi korraldaja.
Tüüri sõnul pole fondil kavas talgureiside arvu väga palju suurendada. «Massiturismi poole me ei püri, aga selle maht pigem suureneb kui väheneb,» lisas ta.
Talgureiside korraldaja sõnul on selline vabatahtlik töötegemine Inglismaal üsna levinud puhkuse vorm. «Võib osta paketi, kus on hotell, kolm bussireisi ja kaamel, või valida teise võimaluse, kus tehakse looduses tööd ja siis vabadel päevadel tutvutakse kohaliku elu-oluga,» selgitas ta.