«Kui see projekt teoks saab, siis arstid mitte ei lahku Eestist, vaid lendavad siit minema,» raius Tartu Ülikooli kliinikumi ortopeed Toomas Tein eile peetud konverentsil ärritunult püsti tõustes.

Teravuse põhjuseks on sotsiaalministeeriumi kava teha aastaks 2008 Eestis kõik meditsiiniandmed internetis kättesaadavaks.

Samal teemal: Tants digiandmete ümber

VIIMASED KOMMENTAARID TEADJAMEES Sorry! Eelmises  tekstis olid mõned  "näpukad".  Kui tahetakse luua  e-tervisesüsteem, siis  p... TEADJAMEES Kui tahetakse luua  e-tervisesüsteem, siis  peab see olema  kättesaadav ka  patsiendile soovi  korral. In... Teised kommentaarid

Eile tutvustaski ministeerium Lõuna-Eesti arstkonnale E-tervise kava, põhiettekandjaks E-tervise õigusruumi väljatöötava advokaadibüroo Raidla & Partnerid advokaat Ants Nõmper. Tema ettekanne pani arstid kihama.

Auahne plaan

Sotsiaalministeerium alustas kahe aasta eest auahne plaaniga viia kõik Eesti meditsiiniandmed elektrooniliseks – see puudutab elektroonilist terviselugu, registratuuri, digipilti ja e-retsepti. Arst saadaks retsepti otse arvutist apteeki ning patsient ei peaks paberitükk peos apteeki minema

Siiani pole kogu riigi terviseandmete internetti koondamine maailmas õnnestunud. Sama teed on minemas Skandinaavia riigid ning Inglismaa. Viimane on kord projekti juba ebaõnnestunuks kuulutanud, kuid siiski uuesti alustanud.

Toomas Teini hinnangul on e-tervishoiu plaani taga asjaolu, et Eestis on koolitatud liiga palju juriste ning mõned neist püüavad endale nüüd tervishoius leiba leida.

Professor Raul Talvik märkis, et kogu e-tervise süsteem näib toovat kaasa arstide vastu suunatud kohtuprotsesside hulga kasvu. Ta vihjas sellele, et edaspidi jääb arstide igast sammust ja otsusest andmebaasi jälg. «Eesmärgiks näib olevat arste karistada,» nentis ta. «Inimene võib sattuda löögi alla asja eest, mida ta polegi teinud.»

Talviku sõnul tähendab haiguslugude internetti ümberkolimine seda, et arstid hakkavad haigusloosse kirja panema aina ümmargusemaid jutte, mis pole patsiendi huvides.

Teini sõnul on küsimus ka nii mahuka tervishoiuprojekti maksumuses. Taanis asuv Tartu sõpruslinn Frederiksberg viis tervishoiuinfo elektrooniliseks ning see muutus läks linnale maksma 2 miljardit Eesti krooni.

Sajad miljonid kroonid

Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Kuivjõgi sõnul on praegu e-tervise projektile raha riigilt ning ELi tõukefondidest taotletud 60 miljonit krooni, programmi järgmises etapis on kavas tõukefondidest taotleda 200 miljonit krooni lisaks.

Infosüsteemide arendamisele tuleb kulutada ka haiglatel, seda vahemikus 10-50 miljonit krooni haigla kohta. Vaid perearstidel, kel on enamasti juba arvutid olemas, pole tarvis nii suuri kulutusi tegema hakata, lisas Kuivjõgi. «Kuid leidsime, et odavam on teha üle riigi üks süsteem kui viis erinevat ning hakata neid lõpuks ühtlustama,» möönis ta.

Esmalt viidaks ellu katseprojekt, milles osalevad Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Ida-Tallinna keskhaigla, samuti kiirabi ning perearstid.

Ants Nõmperi sõnul hakkavad arstid kõiki dokumente digiallkirjaga kinnitama, kinnitatud dokumenti enam muuta ei saa. Kui haigusloos tehakse muudatus, siis tuleb see saata Eesti tervishoiuinfosüsteemi.

Infosüsteemis jääb jälg igast arstist, kes on patsiendi infot vaadanud. Patsiendil on võimalik süsteemi kaudu avaldada oma tahet ning keelata arstil juurdepääs oma meditsiiniandmetele. Siiski on kavas lubada sellest patsiendi keelust üle minna vältimatu abi osutajatel nagu näiteks kiirabil.

Kõik meditsiiniteenuse osutajad peavad infosüsteemi andmeid edastama, kuid patsiendi ravimisel pole arstil otsest kohustust infosüsteemist päringut teha. Kui aga süsteemis oleva info põhjal oleks saanud ravistrateegiat muuta, siis on raviviga arsti süü, osutas Nõmper.

E-tervis

• Sotsiaalministeerium tahab viias kõik meditsiiniandmed 2008. aastaks elektrooniliseks.

• Praegu on käsil neli projekti – elektrooniline terviselugu, elektrooniline registratuur, digipildid ja e-retsept.

• Riigilt ning Euroopa Liidu tõukefondidest on projektile taotletud 60 miljonit krooni, programmi järgmises etapis on kavas tõukefondidest taotleda 200 miljonit krooni lisaks.