Kolmapäeval kinni peetud Viru maakohtu kohtunikku Jüri Sakkartit ähvardas 1997. aastal võimu kuritarvitamise süüdistuse eest ametist vabastamine, kuid riigikohtu üldkogu piirdus rahatrahviga.
Jüri Sakkartit ähvardas 1997. aastal ametist tagandamine
4. veebruar 2010, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu üldkogu määras 1997. aasta 20. novembril Sakkartile trahvi ühe kuupalga ulatuses, ehkki riigikohtu juures tegutsev kohtunike distsiplinaarkomisjon otsustas Sakkarti sama aasta 16. novembril ametist tagandada.
BNS kirjutas 1997. aastal, et distsiplinaarkomisjon langetas karmi otsuse, kuna leidis, et kohtunik Sakkart rikkus kohtumenetluse eeskirju, kuritarvitas kohtuvõimu ja riivas õigusemõistmise autoriteeti.
Distsiplinaarkomisjon eesotsas tollase riigikohtu esimehe Rait Marustega pani Sakkartile süüks liiga ränga kohtuotsuse mõistmist. Sakkart karistas üht auto tagavararatta ja paagist bensiini varastanud noormeest kolmekuulise vabadusekaotusega, millele liitis pool aastat kohtuotsuse väljakuulutamisele mitteilmumise eest.
1993. aasta oktoobris ametisse nimetatud Sakkart kaebas distsiplinaarkomisjoni otsuse riigikohtu üldkogule, tunnistades oma süüd ja soovides kergemat karistust.
Kaitsepolitsei pidas kolmapäeval kinni mitmes kuriteos kahtlustatava Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja juhataja Jüri Sakkarti.
Kaitsepolitsei kahtlustab Sakkartit altkäemaksu vastuvõtmisega nõustumises ja selle nõudmises, riigisaladuse avalikustamises ning kriminaalasja kohtueelse menetluse, sealjuures jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Põldaru BNSile.
Samuti on kinni peetud ka üks altkäemaksu vahendamises kahtlustatav isik ning kaks altkäemaksu andmises kahtlustatavat.
Esialgse kahtlustuse kohaselt nõudis Sakkart raha riigisaladuse avalikustamise ning kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest.
Kaitsepolitseiamet teostas kolmapäeval mitmeid läbiotsimisi.
Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet. Põldaru sõnul ei ole kriminaalmenetluse huvides võimalik täiendavaid kommentaare anda.
Karistusseadustik näeb altkäemaksu nõudmise ja võtmise eest ette kahe- kuni kaheksa-aastase vangistuse, riigisaladuse avalikustamise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.