|
Muutmata jäeti Tartu halduskohtu 10. oktoobri otsus, mis nõudis raskile
baccalaureus artiumi kraadi koos kiitusega (cum laude)
andmist, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
| | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Taivo Kõigile, kes te ennast noore Raskiga siin ühte punti olete sidunud ja ühtaegu nii vastu- kui pärivet...
Edmund Raski poeg Ramonist on näha, et haridus ei tähenda veel haritust
|
| Ringkonnakohus nõustus ka halduskohtu seisukohaga, et Tartu Ülikooli kehtiv
cum laude andmise tõlgenduspraktika on õigusvastane.
Nii ülikoolil kui Raskil on õigus kohtuotsus 30 päeva jooksul riigikohtusse
edasi kaevata.
Ramon Raski kaebuse järgi omistati selle aasta mais Raskile Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnas baccalaureus artiumi kraad ilma kiituseta.
Raski arvates vastas ta aga haridusministri 1999. aasta määrusega kehtestatud
cum laude diplomi omistamise kriteeriumidele, sest täitis bakalaureuse
õppekava täies mahus, sooritas kõik eksamid hinnetele A, B ja C ning lõpetas
keskmise hindega 4,63 ja kaitses lõputöö hindele A.
Ühe aine eest kaks hinnet
Ülikooli õppeosakonna kehtestatud cum laude diplomi andmise
põhimõtetest lähtudes oli Raski aritmeetiline keskmine hinne üle kõigi
õppetulemuste aga 4,53 ja ta ei vastanud cum laude diplomi saamise
tingimustele.
Erinevus tuli sellest, et ülikool arvestas Raski hinnete sekka ka ühe F-i
(negatiivne hinne), mida aga ministri määruse kohaselt arvestama ei pea.
Tartu halduskohus rahuldas Ramon Raski kaebuse 10. oktoobril, mille ülikool
seejärel ringkonnakohtusse edasi kaebas.
Hoolimata kohtuprotsessi jätkumisest on ülikool Raskile siiski juba
baccalaureus artiumi kraadi kiitusega välja andnud.
Ülikool taotles uue otsuse tegemist
Ülikool esitas ringkonnakohtule kaebuse, sest taotles madalama astme
kohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist.
Ringkonnakohus siiski nõustus halduskohtu põhjendustega ning leidis, et ükski
apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu otsuse
tühistamisele.
Ringkonnakohus ei nõustunud Tartu Ülikooli väitega, et ka ülikoolidel endil
on õigus kehtestada cum laude andmise tingimusi. Nende tingimuste
kehtestamise volitus on ülikooliseadusega antud vaid haridus- ja
teadusministrile.
Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu ülikooli väide, et halduskohtu
tõlgendus haridusministri 9. veebruari 1999 määrusega kehtestatud cum laude
andmise tingimustele ei ole õige ega süsteemne.
Ei ole põhiseadusvastane
Samuti leidis ringkonnakohus, et haridusministri määrus ei ole vastuolus
põhiseadusega ega ülikooliseadusega kehtestatud ülikooli autonoomia ja
enesekorraldusõiguse põhimõtetega.
Kohtu hinnangul ei ole ministri määruse regulatsioonist võimalik tuletada, et
ühe aine eest saab kirja panna kaks hinnet ja keskmise hinde arvutamisel läheb
arvesse, et üliõpilane on ühes õppekava läbimiseks kohustuslikus aines
sooritanud eksami kaks korda.
Tartu Ülikool erineb teistest
Asja kohtulikul uurimisel halduskohtus selgus samuti, et Tartu Ülikoolis
tõlgendatakse ja rakendatakse haridusministri määrusega kehtestatud cum
laude andmise tingimusi teisiti kui teistes Eesti avalik-õiguslikes
ülikoolides.
Samuti selgus, et kuni selle aasta kevadeni ei tõlgendatud ega rakendatud
kõigis Tartu Ülikooli teaduskondades cum laude andmise tingimusi
ühetaoliselt.
Samuti ei olnud kuni 2006. aasta mais teaduskondadele laialisaadetud
märgukirjani Tartu Ülikooli õppeosakond kuidagi reageerinud sellele, et ka
ülikooli sees tõlgendatakse haridusministri määrust erinevalt.
Õppeosakond ei olnud varasemalt kõigile teaduskondadele teada andnud, kuidas
peaks nende arvates cum laude andmise tingimusi
tõlgendama. |