Nõukogudeaegne linnaplaneering, mis ei näinud magalarajoonides ette eramaad, võib jätta Pärnus sadu inimesi olukorda, kus nad ei pääse enam koju, sest nende maja juurde viiv tee asub võõral kinnistul.
Pärnu korteriühistu tõkestab naabreid prügikonteineritega
23. juuli 2008, 08:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just nõnda täbaraks kipub eluolu minema sügavale sisehoovi, teiste kortermajade vahele ehitatud Rõugu 28 elanikel. Tee, mida selle neljakorruselise kolme trepikojaga maja rahvas oli harjunud Uus-Sauga tänavale pääsemiseks kasutama, oli 9. juuli hommikuks prügikonteinerite ja kivimürakatega blokeeritud, kirjutas Pärnu Postimees.
Et sõidukiga prügikastidest mööda põigata ei saaks, on sinna taotud rida põlvekõrgusi betoonposte. Jalakäijad hoiab aga eemal spetsiifiline lõhnabarjäär.
Eraomand on püha
Vastutuse barrikadeerimise eest võttis naaberkorteriühistu juhatus. Uus-Sauga 39a juhatuse esimees Anatoli Rednikovi selgitusel tuli tee kinni panna, sest Rõugu 28 maja asukad muutsid nende elu väljakannatamatuks.
Esiteks olla autodega ringi rallitanud naabrid ohustanud maja ees mängivaid lapsi ja hirmutanud autodest kostva valju muusikaga vanainimesi. Teiseks, mida rohkem autosid liigub, seda kiiremini tee laguneb. Parandama peavad teed aga nemad. Samuti tasuma maamaksu.
Korteriühistu Rõugu 28 juhatuse liikme Evi Kiire arvates on neile ülekohut tehtud. «Kustkaudu me nüüd peame sõitma, kas meie oleme süüdi, et majal ei ole ühendust Uus-Sauga tänavaga?» küsib ta nördinult.
Selle küsimuse esitas Kiir 36 perekonna nimel ka Pärnu linnavalitsuse liikluse spetsialistile Toomas Tammelale, kelle kooskõlastusel teesulg üles seati.
See pole esimene kord, kui Tammela säärast küsimust kuuleb, ega tõenäoliselt ka mitte viimane, sest analoogseid olukordi võib tekkida mitmel pool linnas, näiteks Mai elamurajoonis.
Öelda pole Tammelal aga muud, kui et tegemist on eramaal asuva teega ning linnavalitsusel pole õigust seal korda looma hakata. Sisuliselt pole tema sõnade järgi vahet, kas kinnistu kuulub eramajale või suurele korterelamule, reeglid on samad: eraomand on püha ja puutumatu.
«Kehv olukord küll, aga midagi pole teha,» tunnistas Tammela. «Mis ma teen siis, ütlen, et ärge pange või?» on tema käed ja suu selle koha pealt seotud.
Teoreetiliselt ju võimaldaks teeseadus muuta eratee omaniku ja linnavalitsuse vastastikusel kokkuleppel kõigile kasutatavaks avalikuks teeks. Et aga kõnealune tee pole, nagu seadus ette näeb, registrisse kantud, ei saa seda majadevahelist asfalteeritud lõiku erateeks lugeda.
Pealegi kahtleb Tammela, et linnavalitsus oleks huvitatud tee enda valdusesse saamisest. Linnal tuleks siis omanikele ju kompensatsiooni maksta ja tee lappiminegi jääks linnavalitsuse õlule.
Tuleb kokku leppida
Eesti korteriühistute liidu jurist Monika Sulg selgitab, et autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise kinnistu peab olema põhjendatud. Juhul kui korteriomanikel on võimalik oma korterelamu juurde pääseda avaliku tee kaudu, ei saa tema ütlust mööda teise korterelamu juurest tee läbimist põhjendatuks lugeda.
Ent Rõugu 28 juurde ei vii ühtki avalikku teed, mis vastavalt teeseadusele jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja tänavateks. Tee, mida nad nüüd kasutama on sunnitud, kuulub samuti ühe korteriühistu maa juurde. Peaks sinnagi keelumärk või tõkkepuud paigaldatama, on piiramisrõngas lõplikult suletud.
Sulg möönis, et sellisel juhul on eramaa kasutamine õigustatud. Ent naabrid peavad selles omavahel kokku leppima. Kui kokkulepet ei saavutata, ei jäägi ei Sule ega Tammela arvates üle muud kui lasta kohtul otsustada, kes ja kuidas võivad teed kasutada.
Kohtuveskid aga jahvatavad aeglaselt. «Mine tea, selleks ajaks, kui kohus lõpuks otsuse langetab, on võib-olla tüli nii suureks paisunud, et majade vahele on juba kivimüürid ehitatud,» ei alahinda Sulg mõõtmeid, mis naabritevaheline vägikaikavedu võtta võib.
Kiire kinnitusel pole lootustki jäärapäise Rednikoviga kompromissile jõuda. Sestap katsub nende maja juhatus sõlmida kokkuleppe Uus-Sauga 41 korteriühistu rahvaga, et nood nende viimast pääsuteed kinni ei paneks. Õnneks elavat seal palju arusaajaid inimesi, kes olevat öelnud, et häda korral võivad blokaadi jäänud maja elanikud nende maalt läbi sõita.
«Aga kui seal tulevad võimule mingid tagurlikud Vene jõud, ei tea iial, mis siis jälle sündima hakkab,» ei julge Kiir sõbralikus kooseksistentsis päris lõpuni kindel olla.