Riigikogu õiguskomisjon soovitab valitsuse algatatud eelnõuga anda abipolitseinikele teatud juhtudel võimaluse iseseisvalt tegutseda.
Abipolitseinikud võivad saada loa iseseisvalt tegutseda
9. veebruar 2010, 19:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher sõnas, et komisjon muutis tänasel istungil valitsusest tulnud abipolitseiniku seaduse eelnõu teksti selliselt, et kui praegu võib abipolitseinik tegutseda üksnes koos politseiametnikuga ja politseiametniku juhendamisel, siis uue seadusega saab ta õiguse tegutseda ka iseseisvalt. Seda aga piiratud juhtudel, kui tal on selleks piisav ettevalmistus ja temaga on sõlmitud haldusleping riigi korrakaitseülesande täitmiseks.
Vaheri sõnul on iseseisvat tegutsemist vaja näiteks sellistes paikades, kus politseid kohal ei ole. «Eesti on meie elanikkonna tihedust arvestades võrdlemisi suur ning kindlasti on selliseid paikkondi, kus inimesed on oma kogukonna kaitsmisest huvitatud. Kindlasti aga teevad nad seda rangelt seaduses sätestatud piirides, politsei järelvalve all ja politseilt saadavate korralduste raames,» rääkis Vaher.
Mõeldav ka tulirelva kandmine
Seaduse eelnõus on öeldud, et abipolitseinikule lubatud relvad on gaasirelv ja külmrelv. Õiguskomisjon arutas täna ka võimalust, et teatud piiritletud juhtudel võiks seaduse tasemel määratleda ka õiguse tulirelva kasutada. «Me tuleme selle teema juurde teisel lugemisel. Ise ma pean seda mõeldavaks, et relvaloaga isikud võivad ründe tagasitõrjumiseks relva kasutada,» möönis Vaher. Tema sõnul on relvaloaga abipolitseinikke praegu vähem kui kümme protsenti.
Eelnõuga kehtestatakse, et abipolitseinikuks võib võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt politseiametnikele ettenähtud keeleoskustasemel ning vastab abipolitseiniku kutsesobivuse nõuetele.
Abipolitseinike ülesanneteks on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. Need on tegevused, milles abipolitseinik osaleb koos politseiametnikuga. Lisaks politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalvel.
1800 abipolitseinikku
Eestis on praeguse seisuga ligi 1800 abipolitseinikku ning igal aastal lisandub neid umbes sadakond. Vaher märkis, et võrdlemisi suur abipolitseinike juurdekasv oli pärast pronksiööd. «Pronksiöö oli ajendiks mitmete seaduste eelnõude koostamisel, kuna esmakordselt oli tegemist niivõrd mastaapsete korratustega. Loomulikul sisalduvad sellest saadud õppetunnid ka nimetaud eelnõus.»
Ka praegu on olemas abipolitseiniku seadus, mis Vaheri hinnangul on aga üsna ajast ja arust. «Õiguskantsler tegi komisjoni palvel tänase seaduse kohta väga põhjaliku analüüsi ja leidis sealt palju küsitavusi, seda isegi põhiseaduslikkuse aspektist,» märkis Vaher. Seetõttu oligi vaja ette valmistada uus abipolitseiniku seadus, mis reguleerib vabatahtlikult oma vabast ajast osalemise politsei tegevuses.
Abipolitseiniku seadus on riigikogus esimesel lugemisel järgmise nädala kolmapäeval.