Paet: Eesti ja Sloveenia liituvad koos OECDga

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu lipp.
Euroopa Liidu lipp. Foto: SCANPIX.

Välisminister Urmas Paet ütles Tallinnas kohtumisel oma Sloveenia kolleegi Samuel Žbogariga, et Eesti ja Sloveenia liitumisläbirääkimised OECDga on kulgenud ladusalt ning sarnaselt Eestiga soovib Sloveenia lõpetada läbirääkimised sel kevadel.

«Me oleme mõlemad koos liitumas OECDga,» lisas Paet. Sloveenia välisminister avaldas toetust Eesti püüdlustele võtta kasutusele euro ning Eesti kandidatuurile EL justiits- ja siseküsimuste IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks.

Kohtumisel kõneldi ka arengutest Lääne-Balkanil. Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti kindlalt Lääne-Balkani riikide Euroopa Liidu perspektiivi, mis annab regioonile võimaluse saavutada stabiilsus ja sotsiaalmajanduslik areng. «Samas ei tohi Euroopa Liiduga liitumine olla vaid eesmärk omaette. Oluline on järjepidev reformide läbiviimine ja edusammude tegemine riigisiseselt, mille tulemusel lõpuks jõutakse liikmesuseni,» rõhutas Paet.

Pikemalt peatusid välisministrid ka Kosovoga seonduvalt. Välisminister Paet toonitas, et võtmetähtsusega on Kosovo stabiilne ja koostööle orienteeritud areng. Eesti on juba aastaid panustanud stabiilsuse tagamisse Kosovos, osaledes erinevates rahvusvahelistes missioonides. «Hetkel osaleb Eesti seitsme eksperdiga Euroopa Liidu õigusriigimissioonis Kosovos. EULEXi töös osaleb sarnaselt Eestiga ka Sloveenia, kes panustab üheksa inimesega,» märkis Paet.

Välisministrid arutasid kohtumisel veel idapartnerlusega seonduvat. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole idapartnerlus vaid ühepoolne tegevus, see on protsess, kus mõlemal poolel on oma kohustused. «Idapartnerid peavad ise soovima aktiivselt kasutada partnerluse võimalusi, aga samas peavad ka Euroopa Liidu liikmesriigid panustama idapartnerluse sihtriikide arengusse,» ütles Paet. «Oleme valmis pakkuma Eesti Diplomaatide Koolis sihtriikide spetsialistidele koolitusi, et aidata kaasa riikide institutsioonide tugevdamisele,» lisas välisminister. «Esimene idapartneritele suunatud koolitusprogramm toimub juba selle aasta aprillis,» sõnas Paet.

Paet ja Žbogari peatusid ka energiajulgeoleku küsimustel. Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti projekte, mis aitavad kaasa Euroopa Liidu kui terviku varustuskindluse suurendamisele. «Balti regiooni energiajulgeoleku tagamiseks tegeleme täiendavate energiaühenduste rajamisega Baltimaade ja Põhjamaade vahel ning ühise Põhja-Balti elektri- ja gaasituru loomisega,» ütles Paet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles