Oravapartei tohterdab uute ideedega valimisreformi
10. veebruar 2010, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakond käis välja kaks teed valimiste ühele ajale nihutamise idees peituvate ohtude ületamiseks - neli valimist koondataks jätkuvalt kokku kahele aastale, kuid enam mitte samale ajale.
Valimisreformi ettevalmistava Reformierakonna delegatsiooni liikme Rain Rosimannuse sõnul muutis partei valimisreformi kava soovist võtta arvesse arvamusliidrite ja konsultatsioonide käigus teiste erakondade esitatud seisukohti ning kriitikat.
«Me ei ole mingid fundamentalistid, oleme avatud ja otsime parimat lahendust päästmaks Eestit 100 aastat jutti kestvast kampaaniast,» ütles valimisreformi ettevalmistava Reformierakonna delegatsiooni liige Rain Rosimannus.
Tema sõnul analüüsis Reformierakond debatis väljendatud suuremaid hirme ja muresid ning pakub selle pinnal välja kaks alternatiivset kava, mis arvestavad etteheidetega, kuid vähendavad ikka järgmise saja aasta jooksul ees ootavate valimisaastate arvu 70-lt 40-le.
Läbiv idee on selles, et kaks valimist koondataks kokku samale aastale, kuid mitte samale päevale.
See peaks Rosimannuse sõnul tagama, et demokraatia ei vähene ja kohalikku poliitikat ei tasalülitata, samuti ei tuleb teha tänase valimiste korraldusega võrreldes nii vähe muutusi kui võimalik.
«Kodanike võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene, kõik valimised jääksid toimuma eraldi. Ka valimiste toimumise ajad - vastavalt märtsis riigikogu, juunis europarlamendi, augustis-septembris presidendi ja oktoobris kohaliku volikogu valimised jääksid samaks, kuid oluliselt muutuks valimiste toimumise rütm,» selgitas Rosimannus.
President ja europarlament kõrvuti
Esimese alternatiivi korral valitaks ühel ja samal aastal presidenti ja europarlamenti, kõigepealt 2014. aastal ja siis edasi iga viie aasta tagant. Teiseks paarisrakendiks saaks riigikogu ja kohalikud valimised, mis korraldataks esimest korda ühiselt 2015. aastal ja mis jätkaksid nelja-aastase rütmiga.
Europarlamenti valitaks jätkuvalt juunis, presidenti sügisel, riigikogu märtsis ja kohalikke volikogusid oktoobris. Presidenti valib Eestis riigikogu ja valijameeste kogu, kuid praktikas on ka nende valimistega kaasnenud kampaaniad.
«Nii tekiks iga nelja aasta tagant riigikogu ja kohaliku volikogu valimiste aasta, mis on keskendunud peamiselt riigisisestele teemadele,» rääkis Rosimannus.
Europarlamendi ja presidendi valimiste aastal keskendutaks tema hinnangul seevastu ennekõike välispoliitilistele küsimustele.
«Kuna valimised toimuvad eri aegadel, pole ka varasema ettepaneku puhul kardetud ohtu, et kohalikud teemad jäävad riiklike või presidendi kvaliteedid Euroopa teemade varju,» lisas Rosimannus.
Riigikogu volitused pikeneksid 5 aastale
Teine Reformierakonna väljakäidud alternatiiv oleks põhimõtteliselt sama - lihtsalt vahetataks ära valimised, mis on samal aastal. Samal aastal valitaks sel juhul riigikogu ja presidenti ning järgmisel valimisaastal europarlamenti ja kohalikke volikogusid.
Selle variandiga pikeneksid aga riigikogu ja kohalike volikogude volitused praeguselt neljalt viiele aastale, sest need peaks ühtlustama presidendi ja europarlamendi ametiajaga. Ei ole pikka aega möödas ajast, mil kohalikke volikogusid valiti vaid kolmeks aastaks.
«See variant võtab arvesse soovi säilitada kohalikud valimised riigikogu vahevalimistena,» põhjendas Rosimannus selle alternatiivi plussi.
Oponentide esile toodud erakorraliste valimiste probleemi võtaks tema sõnul mõlema variandi puhul maha põhiseaduse täiendus, mis sätestaks, et erakorralistel valimistel valitaks vastavad rahva esindajad ja kogud kuni korraliste valimisteni.
Rosimannuse väitel eeldab reformi läbiviimine üleminekuajal presidendi või kohalike omavalitsuse volikogude volituste ajutist ja ühekordset muutmist. «Variante on mitu, siin peavad ka õigusasjatundjad oma sõna ütlema.»
Rosimannuse sõnul on valimisreformi ratsionaalne sisu ja eesmärk valimisaastate vähendamine, et järgmised 100 aastat ei tegeleks poliitiline eliit üksnes valimiskampaaniaga.