Eesti Arhitektuurikeskuse juhatuse esimehe Ülar Margi sõnul on aeg küps, et siinsete arhitektuuribüroode teenuseid ja oskusteavet eksportida.
Ülar Mark: Eesti arhitektide potentsiaali tuleks rakendada mujal maailmas
10. veebruar 2010, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EAS eraldas Eesti Arhitektuurikeskusele Euroopa Liidu struktuurifondidest 16,6 mln krooni kahe aasta investeeringute ja tegevuskulude katteks.
Suurimas mahus kulutusi on planeeritud ehitustegevuseks uute ruumide tarbeks Kultuurikatlas ning Eesti arhitektuuribüroode oskusteabe ekspordi toetuseks.
«Ehitusbuumijärgselt on Eesti turul väga palju suurte kogemustega andekaid arhitekte, samas turg on kokku tõmbunud ning endise mahu taastumist ei ole oodata,» rääkis Mark. Seega on tema sõnul mõistlik püüda rakendada Eesti arhitektide potentsiaali mujal maailmas.
«Kuna büroode võimekus end üksi eksportida on sageli väga piiratud, koondabki arhitektuurikeskus enda juurde vajaliku meeskonna, et tutvustada välisriikides Eesti arhitektuuri tervikuna ning konkreetseid büroosid, kes sellest huvitatud on,» lisas Mark.
Ehitussektor moodustab tema sõnul nii Eestis kui ka mujal maailmas väga arvestatava osa majandustegevusest ning seega mõjutab projekteerimisteenuste edukas müük välisturgudel positiivselt Eesti ekspordi-impordi suhet ning riigi konkurentsivõimet maailmas.
Ekspordi sihtmaadeks saavad olema peamiselt noored 1990ndate alguses iseseisvunud Euroopa riigid nagu Ukraina, Valgevene, aga ka Taga-Kaukaasia maad ning Venemaa. Võimekuse kasvades ning välispartnerite võrgustiku toel võiks tegevus laieneda ka Araabiamaadesse, Indiasse ja Hiinasse.
Arhitektuurikeskus hakkab alates 2011. aastast jagama koos Disainikeskusega ruume renoveeritavas Kultuurikatlas. Samuti koordineeritakse organisatsioonide tegevusi, et tagada valdkonna terviklikum areng ja tegutseda efektiivsemalt nii Eestis kui ka välisturgudel.
Kokku rahastas EAS loomemajanduse tugistruktuuride toetamise programmist 13 projekti kokku 77 mln krooni ulatuses.