Hoolimata Läti äsjasest otsusest võtta USA palvel riiki vastu üks senine Guantánamo vangilaagri kinnipeetav, ei kavatse Eesti oma seisukohta muuta ega ameeriklaste palvele «jah» öelda.
Gitmo eksvangi lubamine Eestisse ei oleks mõistlik
11. veebruar 2010, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet ütles Postimehele, et mõne Guantánamo vangi Eestisse paigutamise küsimus ei ole aktuaalne, sest ühegi konkreetse isiku kohta ei ole mingit taotlust laekunud.
«Ma ei ole Läti õigusruumi spetsialist,» ei soovinud Paet kommenteerida, miks Läti on teinud Eestile vastupidise otsuse. «Ka asüüli andmise ja immigratsiooni osas on neil kindlasti erinevusi võrreldes Eestiga.»
USA suursaadik Eestis Michael C. Polt avaldas jaanuaris Postimehe usutluses kahetsust, et Eesti ei ole USAga mõne Guantánamo ehk lühendatult Gitmo vangi siia toomises kokkuleppele jõudnud.
Gitmo on Ameerika sõjaväebaasis Kuubal asuv kinnipidamiskoht, kus on peamiselt hoitud Afganistani sõja käigus alates 2001. aastast ameeriklaste kätte langenud võitlejaid, keda USA peab vaenulikuks või kahtlustab seotuses terrorismiga.
Samas pole paljudele vangidele võimalik mingit süüdistust esitada, ent osa neist ei saa naasta ka kodumaale ning Ameerika on otsinud riike, kes nõustuks neid vastu võtma.
Vangide taust teeb muret
Läti valitsus otsustas veebruaris vastu võtta ühe Usbekistani taustaga Gitmo vangi, kes hakkab elama vabaduses. Mehe tegevuse üle hakkab aga Läti riik meedia andmeil sellest hoolimata järelevalvet tegema.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ütles, et ei oska Läti otsuse tagamaid kommenteerida, kuid Eesti riik on teinud analüüsi põhjal järelduse, et ühtegi Gitmo eksvangi siia lubada ei oleks mõistlik. «Kindlasti ei ole ükski inimene sattunud Gitmosse juhuslikult, vaid põhjusega. Võib ka arvata, et kaheksa aastat sellises kohas viibimist ei ole asjale kasuks tulnud,» sõnas ta.
«Tuleb vaadata nende isikute tausta,» lisas Koort. «Kui meie terrorismitase ja terroristlike rünnakute oht täna on madal, siis me ei peaks tegema ise midagi selleks, et seda ohtu tõsta.»
Salastatud analüüs
Eesti valitsus on Gitmo teemat arutanud ainult üks kord, kabinetiistungil mullu veebruaris. Tookord avaldati toetust USA otsusele laager sulgeda. Samasugust seisukohta on avaldanud ka Euroopa Liit, ent jätnud võimaliku eksvangide vastuvõtmise liikmesriikide otsustada. Ei valitsus ega parlament pole selle kohta midagi otsustanud.
Tegelikult aga jõudsid Eesti võimud järeldusele, et Eesti õigusruum ei võimalda Gitmo vange vastu võtta, võib järeldada sise- ja välisministeeriumi analüüsi põhjal, mis valmis mullu hilissügisel. Analüüsi lõppdokument on salastatud.
«Sellist varianti meie paragrahvides tegelikult ei ole,» sõnas Paet. Välisministri sõnul ei ole Eesti kunagi USA-le vangi vastuvõtmist lubanud. Tema kohtumisel välisminister Hillary Clintoniga tuli jutuks ELi toetus laagri sulgemisele, detailsemalt aga Paeti sõnul küsimusest ei kõneldud.
Töö käigus külastasid Eesti siseministeeriumi süsteemi ametnikud ka Gitmo vangilaagrit ennast. «See oli osa analüüsi teostamisest,» ütles Erkki Koort. «Riik ei saa teha analüüsi, tuginedes CNNis või «Välisilmas» nähtule, vaid peab kujundama oma veendumused algallikate põhjal.»