Altkäemaksu võtmises süüdistatav endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo püüdis pärast maadevahetuse protsessi seni viimast istungit tagajärjetult pisaraid tagasi hoida.
Endine minister Tuiksoo võitles kohtus tulutult pisaratega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liikme Tuiksoo sõnul keeldus prokuratuur tema loogilisi tõendeid vastu võtmast. Need olid olnud vee- ja elektriarved, mis kinnitavat tema süütust. Seda, et ta elas nagu kõik varasemadki põllumajandusministrid ministeeriumi pinnal – Tallinnas ühe Rästa tänaval asuva korterelamu boksis.
«Prokuratuur neid minu kaitsjalt vastu ei võtnud. Öeldi ülbelt: «Saatke need kohtule!»» rääkis aastatel 2004–2007 ministriks olnud Tuiksoo, silmad märjad.
«Kui prokuratuur oleks need vastu võtnud, oleks ta säästnud palju maksumaksja raha ja aega. Aga kuna minu isikus oli ju tegemist poliitikuga, otsustatigi: laseme ta läbi kohtu! See on alandav.»
Kaks viimast maadevahetuse kohtuprotsessi istungit pühendas Harju maakohus Tuiksoole, keda ei süüdistata maadevahetusega seonduvas, küll aga Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse firmade soosimises põllumajandusministeeriumile uue rendilepingu leidmisel, samuti altkäemaksu võtmises viimaselt.
Tuiksoo asjas kuulas kohus üle ligi 20 tunnistajat, kellest paljud olid kas praegused või endised põllumajandusministeeriumi töötajad.
Selgus, et uut rendipinda otsis ametnikest pungil ministeerium aasta enne seda, kui Tuiksoo ministriks sai. Tema ajal tehti pakkumiskonkurss, millel osalesid ka AS Riigi Kinnisvara ja Merko Ehituse tütarettevõte AS E.L.L. Kinnisvara.
Kuigi mõne tunnistaja arvates oli E.L.L. Kinnisvara pakkumine parim, jättis ministeerium arvamuste paljususe, samuti samal ajal ajakirjanduses lahvatanud ebaseadusliku maadevahetuse skandaali tõttu konkursi võitja välja kuulutamata. Et Tuiksoo oleks konkursil kuidagi E.L.L. Kinnisvara soosinud, ei kinnitanud ükski tunnistaja.
Ka ei tunnistanud keegi, et Tuiksoo oleks ministriks oleku ajal (5. aprillist 2004 kuni 5. aprillini 2007) elanud Rävala puiestee 19 maja 61. korteris, mille ta süüdistuse kohaselt ärimees Annuselt altkäemaksuks oma kasutusse sai. Räägiti hoopis, et see korter oli nelja seinaga tühi karp, kus polnud ei kööki ega mööblit, mistõttu see polevat olnud elamiskõlblik.
Seni on kõik prokuratuuri kutsutud tunnistajad väitnud, et nad ei tea midagi altkäemaksude andmisest ega võtmisest.
Riigiprokurörid Inna Ombler ja Laura Feldmanis teatasid pressiesindaja vahendusel Postimehele, et vaatamata mõningatele varasematele takistustele on kohtuprotsess jõudnud sinnamaani, et peaaegu kõik prokuratuuri kutsutud tunnistajad on üle kuulatud.
Edasi soovib prokuratuur jätkata kohtulikku uurimist jälitustõendite ja dokumentaalsete tõendite avaldamisega. Kas tunnistajad oma ütlustega ka riigi poolt esitatud süüdistust toetasid või on see hakanud lagunema, sellele küsimusele prokurörid ei vastanud.
Küll teatasid Ombler ja Feldmanis, et tunnistajate ütluste kommenteerimist kohtumenetluse käigus ei pea nad kindlasti võimalikuks. «Seda, kas tunnistused kinnitavad süüdistust, saab hinnata kohus,» nentisid nad.
Annust, ASi Järvevana (endine Merko Ehitus) ja ASi E.L.L. Kinnisvara kaitsev vandeadvokaat Leon Glikman on teist meelt.
«Minu varasemad seisukohad süüdistuse tõendamatuse osas pole muutunud,» lausus ta. «Taotlen jätkuvalt oma klientide õigeksmõistmist. Loomulikult hindab tõendeid kohus, ent arvan, et käesolevas avalikus menetluses ei saa olla saladuseks fakt, et ükski süüdistuse tunnistaja ei ole andnud ütlusi maadevahetustehingute ebaseaduslikkuse või altkäemaksu andmise kohta.»
Glikmani sõnul on praktiliselt kõigi süüdistuse tunnistajate ülekuulamisega üks maadevahetuse protsessi olulisimaid ja koormavamaid menetlusetappe edukalt möödas.
«Vaatamata umbes 80 süüdistuse tunnistaja ülekuulamisele on menetlus toimunud palju kiiremini, kui ma algselt eeldasin,» nentis ta. «Siinkohal väärib kindlasti tunnustust prokuratuuri ja kohtu poolne korraldus.»
16. veebruaril peab kohus Valeri Lõõniku eesistumisel plaani, mida edasi teha.
Maadevahetuse kohtuprotsess
• 2009. aasta novembris alanud protsessil on peetud 22 istungit. Seni on üle kuulatud umbes 80 prokuratuuri tunnistajat.
• Süüdistatavaid on üheksa: eraisikutena Villu Reiljan, Ester Tuiksoo, Toomas Annus, Kalev Kangur, Einar Vettus, Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, ning kaks juriidilist isikut. Süüdistus käsitleb 13 looduskaitselise piiranguga kinnisasja vahetamise tehingut altkäemaksu eest. Tehingute raames vahetati kinnistuid 250 miljoni krooni väärtuses.
Allikas: PM
Tuiksoo: meist ei tohi saada politseiriiki
Ester Tuiksoo (44) lubab, et poliitikuna teeb ta kõik selleks, et Eestist ei saaks politseiriiki.
«Annaks jumal, et see pole tõsi, mida ma tean, aga kui see oli nii, siis poliitikuna pean võitlema selle eest, et meie inimesed, ka poliitikud, saaksid tulevikus oma õigused normaalselt tagatud. Et meil ei oleks mingeid repressiivolukordi,» ütleb endine põllumajandusminister.
Kohus pole Tuiksoo sõnul meeldiv koht. «Samas, kuidas ma ennast teisiti kaitseks? Nii et mõnes mõttes on kohus ka meeldiv paik – ma saan end kaitsta ja tõe jalgele tõsta,» lausus ta.
Tuiksoo sõnul on riik maadevahetuse uurimisele palju raha kulutanud, ka tema peale, sest nüüd on ta kohtukonveieril.
Poliitiku sõnul häirib teda kõige enam see, et kui kaitsepolitsei suudab jälitada ja pealt kuulata keda iganes, siis miks ei jälitatud teda seal, kus ta elas.
Ka on Tuiksood rabanud prokurörid oma küsimustega tunnistajatele. «Nad on küsinud, kas minister Tuiksoo mõjutas teid. Miks ma pidin seda tegema? Ma ju teadsin, et ministri amet on ajast ajani ja võin juba homme kukkuda,» räägib ta.
Tuiksoo sõnul saab ta praegu korterit üksnes üürida. «Ma ei julge osta ja keegi ei julge mulle müüa kah,» lausub ta ning meenutab Rahvaliidu endise peasekretäri Lea Kiiviti lugu.
«Kohtus selgus, et üks jälitaja tuvastas, et Kiivit läks toidupoodi, kust ostis kaks salatit ja ajalehe, või oli see vastupidi. Ühesõnaga – tühised asjad!» räägib Tuiksoo. «Kas meil ei ole enam maksumaksja raha kuskile panna või? Kutsunud Kiivit välja ja küsinud, mis raha tal on, mida ta toimetab ja miks ta seda salatit ostab?»
Senimaani poliitikas tegutseva naise sõnul riigikogu praegu vaikib neist asjadest, sest neil pole õigust julgeolekuasutusi kontrollida. (PM)