Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser sõnas täna parlamendi ees, et Eesti jätkab nn ühe Hiina poliitikat.
Mikser: Eesti on truu ühe Hiina poliitikale
11. veebruar 2010, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikseri öeldu oli vastuseks Silver Meikari küsimusele selle kohta, kas Eesti peaks aastal 2011 olema valmis dalai-laamat vastu võtma ametlikult just nii, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja USA riigipead on seda teinud?
«Eesti, siinkohal tuleb üle rõhutada, on truu nii-öelda ühe Hiina poliitikale ja teisest küljest Eesti tunneb loomulikult huvi ja muret inimõiguste olukorra, vähemuste õiguste olukorra, inimeste põhivabaduste ja põhiõiguste kaitsmise pärast ja on valmis neid teemasid ka tõstatama,» rääkis Mikser.
Ta lisas, et see, kas ja millised ametiisikud leiavad võimaluse kohtuda või vastu võtta dalai-laama, see on kindlasti eelkõige täitevvõimu küsimus. «Meie eesmärgiks ei saa kindlasti siin olla see, et provotseerida kuidagi tahtlikult oma olulisi välispartnereid või lõigata läbi oma võimalusi suhtlemiseks nii neil kui ka teistel meie jaoks olulistel teemadel. Näiteks majanduslikult ja poliitiliselt väga olulise tõusva jõuga maailmas- Hiinaga.
Mikseri sõnul peab Eesti alati mõtlema sellele, kuidas meie üks või teine tegevus tegelikult mõjutab Eesti edasisi võimalusi. Ta nentis, et dalai-laamat ametlikult võõrustanud riigid on saanud erineva karmusega vastuseid ka teiselt poolt. «Eesti võimalused neid uksi uuesti paotada, kui nad kord sulguvad, on oluliselt piiratumad kui näiteks Prantsusmaal või Saksamaal, kuid isegi nende puhul on see küsitav,» täpsustas Mikser.
Teine küsimus, mida Eesti peab kogu oma välispoliitika väärtuspõhisuse juures silmas pidama, on Mikseri sõnul see, et kui vähemusi julgustada oma õiguste eest, siis peab endale enne selgeks tegema, kas ollakse ka võimelised nende püüdlusi toetama ja tagama pikemas perspektiivis. «Tuues ajaloost ühe paralleeli esimese Lahesõja ajal 1990. aastate alguses, jäi toona Saddami režiimi ajal Iraagi allasurutud rahvusgruppidele kurdidele ja šiiitidele mulje, et kui nad võtavad oma saatuse ise enda kätte, siis on neil ka täielik läänemaailma toetus. Paraku ühel hetkel, kui asjad kiskusid vägivaldseks, siis seda toetust ei järgnenud ja need niigi rõhutud ja keerulises olukorras rahvus- ja usugrupid jäid n-ö külma kätte. Nii et ka see on üks aspekt, mida me kindlasti peame arvestama, kui me neid julgustame selliseid jõulisi samme astuma,» rääkis Mikser.