Liisi Poll: teine võimalus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bosnia sõja verevalamistest pole möödas 20 aastatki, viimasest suuremast rünnakust, Kosovo pommitamisest veel mitte kümmetki. Ometi on neid, kes tahaksid kõik toonase unustada, ilma et õudusi hukka mõistetaks või toimepandut üksipulgi lahataks.
Kui sõdijad ise tahavad lihtsalt koledused katteriide alla matta, siis rahvusvaheliselt viidatakse pigem sellele, et keerulises ja aastatega tüütuks luukereks muutunud konfliktis on süütuid ja süüdlasi raske eristada.
Seepärast oli jubedates sõjakuritegudes süüdistatava Bosnia serblaste kunagise liidri Radovan Karadžići kinnipüüdmine Serbia värske enam-vähem euromeelse valitsuse oluline tahteavaldus, mida ei peaks alahindama.
Euroopa esiterroristiks kutsutud Karadžićil oli koos siiani tabamata kindral Ratko Mladićiga teatav müstiline aura – tabamatud serblased olid paljude arvates Serbia valitsuse kaitse all, kuid seda tõestada ning serblasi jooksikuid kinni võtma sundida ei õnnestunud.
Euroopa Liit küll Serbiale paljalt Karadžići tabamise eest suurt hinnaalandust ei luba, kuid endale õlale patsutada on ühendusel põhjust. Nagu kirjutas saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine, näitab Serbia uue valitsuse otsustavus, et ELi surve sõjakuritegudes süüdistavate tabamiseks on vilja kandnud.
Muutumistahet on Serbias vaja. Seda, et konfliktipotentsiaal pole Balkanil otsa lõppenud, näitab kas või Kosovo iseseisvusdeklaratsiooniga kaasnenud rahvusvaheline segadus ja seegi, et riigihakatise piirid pole de facto kaugeltki selged.
Haagi rahvusvahelisele tribunalile on võimalus Karadžići üle kohut mõista ühtlasi šanss «heaks» teha kõige prominentsema süüaluse, Slobodan Miloševići juhtum, kes suri 2006. aastal lõputuks veninud kohtuprotsessi ajal, ilma et oleks oma tegusid üles tunnistanud. Serbiale oleks kõigi sõjakuritegudes süüdistatavate tribunali ette saatmine omakorda võimalus tõmmata joon alla peatükile, mis aitaks kaasa kogu Lääne-Balkani etnilise puntra lahendamisele ja lõpetaks optimistide arvates ka praegu piirituna tunduva killustumise.
8000 Srebrenica massimõrva ohvrit Karadžići süüdimõistmine ega loodetav Mladići kinnipüüdmine muidugi enam ellu ei ärata. Kuid ehk aitab see ka Euroopal mõista ja meelde tuletada, mis toimus Balkanil 15 aasta eest, kaugeltki mitte puutumatus kauguses idüllilistest Austria suusakuurortidest või Itaalia liivarandadest.