Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus soovib tantsupeo toimumiskoha vahetamise üle otsustamisel olla äärmiselt ettevaatlik, viidates vajadusele arvestada selle mastaapse peo korraldamisel mitmete oluliste faktoritega. Parimaks lahenduseks peetakse spetsiaalse tantsuväljaku rajamist.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on seisukohal, et tantsupidu saab korraldada vaid keskkonnas, mis vastab tantsupeo olemusest tingitud nõuetele, ja see tuleb otsustamisel esikohale seada.
«Seni, kuni meil puudub just tantsupeo vajadustest lähtuvalt ehitatud ideaalne tantsuväljak - sarnaselt lauluväljakuga-, tuleb keskkonna valikul alati leida parim võimalik kompromiss,» teatas sihtasutus.
«See on pikaajaline otsustus ning sellest lähtuvalt tuleks edaspidi kogu tähelepanu ning ressurss suunata ühe ja kindla tantsuväljaku rajamisse, tagamaks tantsupeo väärikas areng Eestis,» märkis laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Aet Maatee.
Viimastel päevadel on tekkinud avalik arutelu tantsupeo toimumiskoha muutmise üle. Eile pakkus kultuuriminister Laine Jänes välja, et tasub kaaluda 2014. aasta tantsupeo korraldamist Tallinnas Lilleküla staadionil.
«Aastast 1955 on tantsupidusid korraldatud Kalevi staadionil ning paljud tantsijad ja tantsujuhid on sealsete tingimuste ja liikumisloogikatega harjunud,» märkis sihtasutus oma teates. Samas on aastaid tantsupidude parimaks valikuks olnud staadion väsinud.
«Juba 2004. aastal asusid tantsujuhid ja valdkonna spetsialistid otsima alternatiivseid lahendusi, kuid ideaalset lahendust ei leitud,» tõdes sihtasutus. «Tänases olukorras on Kalevi staadioni omanike avalduste taustal kindlasti taas kord oluline tegeleda alternatiivide kaalumisega.»
Mastaapsel üritusel palju nõudeid
Sihtasutus toonitas oma tänases avalduses, et selleks, et 8000 tantsijat saaksid ja jaksaksid nädala jagu koos ettevalmistusi teha, tuleb neile peonädalaks luua keskkond, mis arvestab tantsupeo vajadustega ning kus tantsijatel on hea olla.
Tantsuväljakust tekitatavale väiksele linnakule peavad ära mahtuma tantsijad, nende juhendajad, toitlustus, transport, meditsiiniteenistus ning kõik muu eluks ja toimimiseks vajalik. Tagatud peab olema hea juurdepääs.
Staadionil tuleb arvestada, et tantsupeol kiiresti vahelduvate piltide ja mustrite tegemiseks saaksid tantsijad turvaliselt väljakule ja sealt välja. Publikule on tarvis kõrgeid tribüüne, et nad saaksid tantsuetendusel joonistuvatest mustritest tervikliku ülevaate.
«Publiku asetusest ümber tantsuväljaku sõltub, mitmes suunas tuleb etendus lavastada - mida rohkematesse suundadesse lavastada tuleb, seda keerukam ja kallim on ka lavastus,» selgitas sihtasutus.
Tantsumuusika peab jõudma täpselt ühel ja samal hetkel nii publiku kui tantsijateni.
«Nii nagu laulupeol on lauljatele üliolulised ühendkooride hetked, on ka tantsupeol vajalik, et tantsuväljak oleks piisavalt suur, selleks, et üleva finaali korraldamiseks kõik 8000 tantsijat korraga väljakule mahuksid,» lisati teates.