Valitsus andis sel nädalal Eesti kodakondsuse 121 inimesele, siseministri hinnangul ei ole aga lähematel aastatel enam suurt kodakondsuse taotluste arvu kasvu oodata.
Uute kodakondsete arvu kasv võib pidurduda
13. veebruar 2010, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Marko Pomerants märkis, et inimesi, kes seda näitajat võiks tõsta, ei teki kusagilt korraga juurde. «Need, kes on Eesti kodakondsust väga tahtnud, on selleks ka juba soovi avaldanud. Riik saab oma elanike küll jätkuvalt kodanikust olemise mõttest ja vajalikkusest teavitada, kuid otsuse teeb ikka igaüks ise,» rääkis siseminister.
«Kindlasti ei tasu aga määratlemata kodakondsuse kui staatuse ja lojaalsuse vahel otsest paralleeli vedada, mina seda kindlasti nii ei võta,» lisas Pomerants.
Valitsus andis sel nädalal kodakondsuse 121 inimesele, kaks kodakondsuse taotlejat jäid soovitust ilma, kuna ei vastanud kodanikuks saamise nõuetele.
Siseminister tundis uute kodakondsete üle heameelt ning märkis, et nende inimeste valik end Eesti kodanikuna määratleda on oluline ja tunnustamist vääriv samm. «See on otsus koos edasi minna,» sõnas minister.
Viimaste aastate võrdluses sai kõige rohkem inimesi kodakondsuse 2005. aastal (7072), eelmisel aastal sai kodakondsuse 1670 inimest. Eelmisel aastal vabastati kodakondsusest 70 inimest, aga näiteks 2002. aastal oli neid inimesi 281.