Toyota linna rahu on rikutud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toyota linn.
Toyota linn. Foto: Wikimedia

Kui Tatsuya Yoshimura sõbra käest 1981. aastal kasutatud Nissan Skyline'i ostis, süüdistas isa teda reetmises. Mujal Jaapanis olnuks see tavaline ost, Toyota Motori peakorteris Toyota linnas oli aga see patt.


«See linn on täiesti isemoodi,» ütles Yoshimura, kel on kesklinna lähedal väike fotokauplus. Lisaks sellele juhatab ta ühte kaupmeeste ühingut ning on taas auväärne kodanik - sõidab Toyota Priusega.



Nagu teistel kohalikel poodnikel, on ka tema seinal Toyota kalender, kuhu on märgitud piirkonna 12 Toyota tehase sulgemisajad. «Siin käib kõik Toyota ajagraafiku järgi,» ütles ta.

Miljonite Toyotade turvaprobleemide pärast vallandunud ülemaailmne furoor tõi hästi esile tõsiasja, et firma juured on provintsis, kus asjad käivad aegamööda. Võib-olla tulenes sellest ka kohmakavõitu reaktsioon, kui kriis puhkes.

Kõik muigavad, et Toyota pole kosmopoliitlik, vaid Koromo-poliitlik - mis oli linna endine, 1050. aastal hüljatud nimi.

«Olgu ajad rasked või kerged, Toyota ja linna sidemed on väga tugevad,» ütles Nagoya ülikooli professor Makoto Nishimura. «Inimesed on siin loomu poolest ettevaatlikud. Kõike tehakse rahulikult, tasapisi.»

Toyota linna 400 000 elaniku kodud on pillutatud laiali üle sadade ruutkilomeetrite, kus kunagi paiknesid erinevad külad ja alevid. Kuigi ligi pooled neist töötavad tehastes, ei ole tööstuse hävitavat mõju praktiliselt märgata. Linnakeskuse ja sellest mitu kilomeetrit lõuna pool asuva Toyota Motori tagasihoidliku peakorteri vahel laiuvad riisipõllud.

Toyota tootis alguses kangastelgi. Pärast seda, kui 73 aastat tagasi autode peale üle mindi, on paikkonnas kõik loomulikult teistmoodi. Tolleaegne Koromo pakkus Toyotale tasuta maad, et äri naaberlinna nina eest endale napsata. «Maalapi peale läks pool linna eelarvest. Võeti suur risk,» ütles linna rahandusosakonna juhataja Shoji Sawahira.

Enamjaolt on risk end ära tasunud. Toyota Motori kiire kasv kaitses linna Jaapani majandusmulli lõhkemise ajal 1990. aastatel ning tagas piisavalt töökohti, riigirahaga ehitatud 40 000 kohalise jalgpallistaadioni ning tasuta arstiabi lastele. Toyota Motor on kui miniatuurne heaoluriik, kus tehas rahastab tehnikakallakuga gümnaasiumi ning doteerib oma töötajatele kõike alates autodest kuni elamispinnani.

Ühe-firma-linn olemisega käivad aga kaasas ka omad riskid. Möödunud aastal, kui finantskriis Toyotale pärast 1950. aastat esimese kahjumi põhjustas, kahanes kohalik ettevõtlusmaksu tulu 44 miljardi jeeni (490 miljoni dollari) pealt 1,6 miljardile jeenile.

Paljude elanike arvates on USA meedia ja poliitikud Toyota vigu võimendanud ja liialdanud ning seda arvatakse ka väljaspool linna ja isegi Jaapani piire. Samas ei tehta sellest siin suuremat numbrit ning pigem kaldutakse kritiseerima viisi, kuidas firma asjaga tegelenud on.

«Kui ma müüksin riideid, mis on defektidega või ei sobi, siis ma läheksin kohe kliendi juurde ja paluksin vabandust,» ütles riidepoe omanik Shintaro Matsuoka. Nagu paljud linnaelanikud, on ka tema seda meelt, et autofirma asutaja pojapoeg ja praegune tegevjuht Akio Toyoda ei oleks tohtinud oma vabandustega nii kaua viivitada.

«Jaapanis on kombeks, et sa palud südamest vabandust ja siis võid jätkata oma teed,» ütles ta. Paljude sõnul ei ole keegi enam lihtsalt põhimõtte pärast Toyotale lojaalne ning linnas vurab ringi juba üsna palju Hondasid ja Nissaneid.

Üks sissepritsesüsteemide tarnija rääkis, et tema isa, kes veel mõnda aega tagasi perefirmat ise juhtis, on sõitnud ainult Toyotadega kogu eluaja. «Aga mina sõidan Audiga,» ütles ta. «Nii et juhin väikest vastupanuliikumist.»

Copyright

The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles