Kaitseväe Klooga harjutusväljaku asutamisega läheb selle koosseisu ka neli erakinnistut, mille kaitseministeerium omanikelt ära ostab.
Kaitseväe Klooga harjutusväljak neelab neli krunti
Harjutusvälja asutamine ei tähenda siiski seda, et sõjaväelased hõivaksid täielikult uue territooriumi, umbes tuhande hektarilist maad on sõjaväe harjutusalana kasutatud nõukogude ajast saadik ning enamus sellest kuulub praegugi kaitseministeeriumile.
Eesti kaitsevägi tegutses Kloogal seni valitsuse eriotsuse alusel, harjutusvälja asutamine on osa sõjaväe harjutusväljade ametlikuks muutmise protsessist: enne tänavust aastat polnud Eestis ühtegi ametlikku harjutusvälja.
Klooga harjutusvälja hakkavad kasutama peamiselt Rahuoperatsioonide keskus, Scoutspataljon ja Kaitseliidu Harju malev.
Et harjutusvälja kasutavad kutselised kaitseväelased, hakkab erinevalt teistest harjutusaladest seal tegevus toimuma aastaringselt. Ka praegu toimuvad Kloogal õppused pea iga nädal.
2006. aaastal vaatasid Klooga harjutusvälja loodusväärtused üle Eestimaa Looduse Fondi eksperdid, kes leidsid, et harjutusväljal asuvad nõmme-elupaigad on säilinud just tänu intensiivsele inimtegevusele.
Seetõttu on riigikaitselise väljaõppe jätkumine otseselt nõmmekoosluste kaitse huvides.
Eriti soovitasid eksperdid just tallamist ning väljaspool teid sõitmist.