Harju maakohtus täna jätkunud maadevahetuse protsessil kinnitas kohus süüdistatavate kaitsjate taotlustele vastates, et kohtunike antud jälitusload süüasja eeluurimisel olid seaduslikud.
Kohus: maadevahetuse kaasuse jälitusload olid seaduslikud
16. veebruar 2010, 14:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Otsa sõnul märkis kohus jälituslubade ja toimingute seaduslikkuse vaagimise järel, et kohtunike poolt jälitustegevuseks antud load on seaduslikud.
«Prokuratuuri antud lubade suhtes võtab kohus seisukoha 6. aprillil toimuvaks istungiks. Jälituslubade alusel saadud teabele annab aga kohus hinnangu kohtuotsuses,» lisas Ots BNSile.
Tema sõnul on kohtul plaanis kolmapäeval kuulata veel üht tunnistajat ning seejärel toimubki järgmine istung 6. aprillil.
Maadevahetuse protsessil süüpingis istuva ehitusärimehe Toomas Annuse ning temaga seotud ASi Järvevana ja E.L.L. Kinnisvara kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman on taotlenud hulga tõendite toimikust eemaldamist, kuna väidetavalt ei olnud 2005. aasta detsembrist kuni 2006. aasta augustini jälitustegevuse lubasid välja andnud kohtunikel selleks õigust.
Glikmani esitatud dokumentide järgi allkirjastas Harju maakohtu esimees Helve Särgava kohtunik Orvi Talile sellise õiguse andva käskkirja küll 2005. aasta septembris ja kohtunik Eda Murakale analoogse käskkirja 2006. aasta jaanuaris, ent kehtima hakkasid need alles 2009. aasta jaanuarist.
Maadevahetuse protsessi raames on kohtu all kunagine keskkonnaminister ja Rahvaliidu eksjuht, praegu riigikokku kuuluv Villu Reiljan (55), rahvaliitlasest endine põllumajandusminister ja parlamendisaadik Ester Tuiksoo (44), firma TSM juht Einar Vettus (45) Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus (48), maa-ameti eksjuht Kalev Kangur (40), Saarte Investeeringute juht Tullio Liblik (44) ning Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse endine liige ja Tartu endine linnavolinik Tarmo Pedjasaar (40) ning juriidiliste isikutena AS Järvevana ja AS E.L.L. Kinnisvara.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi kasutasid Villu Reiljan ja Kalev Kangur oma ametipositsiooni selleks, et nende soositud isikud saaksid soodsalt omandada riigile kuuluvaid kinnisaju. Kanguri ja Reiljani soosing langes ärimeestele Toomas Annusele, Tullio Liblikule, Tarmo Pedjassaarele ning Einar Vettusele.
Süüdistusest nähtub, et äriühingu esindaja pöördus toonase keskkonnaministri Villu Reiljani või maa-ameti peadirektor Kalev Kanguri poole sooviga omandada riigile kuuluv kinnistu. Seejärel pakkusid Reiljan või Kangur välja, et firmade jaoks on kõige soodsamaks viisiks riigilt maade saamiseks looduskaitseseaduses sätestatud vahetusmenetlus.
Ester Tuiksood süüdistab prokuratuur selles, et ta võttis 2006. aastal põllumajandusministrina altkäemaksu Annuselt, vastutasuna soosis aga Annuse firmasid Merko Ehitust ja AS-i E.L.L. Kinnisvara põllumajandusministeeriumile uute rendipindade otsimisel.
«Tuiksoo võttis ministeeriumile uue rendilepingu leidmiseks mitteametlikult pakkumise üksnes Merko Ehituselt ning lasi Merko Ehitusel ja ASil E.L.L. Kinnisvara valmistada ette pakkumise kutse dokumendid, võimaldades neil sinna kirjutada sisse just neile sobivaid kriteeriume,» seisab süüdistuses.
Samuti kasutas Tuiksoo süüdistuse järgi oma ametiseisundit ja ametiseisundist tulenevat autoriteeti ministeeriumi ametnike tegevuse suunamiseks nii, et see viiks lepingu sõlmimiseni Merko Ehituse ja E.L.L. Kinnisvaraga. Vastutasuks sai Tuiksoo Rävala puiesteel Marko Ehituse rajatud korterit tasuta kasutada ning kuritegelik hüve ulatus enam kui 42.000 kroonini, selgus eeluurimisel.
Lisaks füüsilistele isikutele said süüdistuse ka Merko Ehitus ning E.L.L. Kinnisvara. Merkot süüdistab riigiprokuratuur altkäemaksu andmises Kangurile ja Reiljanile, E.L.L. Kinnisvara aga altkäemaksu andmises Tuiksoole.
Kohtualused on oma süüd eitanud ning nimetanud süüdistust põhjendamatuks ja umbmääraseks.