Ida-Virumaa keskkonnateenistuse endise juhataja Agu Värimäe süü pistise nõudmises ei leidnud Tartu ringkonnakohtus tõendamist.
Kohus mõistis pistisenõudmises süüdistatava ametniku õigeks
18. veebruar 2010, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus mõistis Ida-Virumaa keskkonnateenistuse endise juhataja Agu Värimäe (59) talle esitatud pistise nõudmise süüdistuses õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises.
Sellega tühistas ringkonnakohus Viru maakohtu 4. septembri 2009 otsuse, millega tunnistati Värimäe pistise nõudmises süüdi ja teda karistati üheksakuulise tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.
Agu Värimäed süüdistatakse ametiisikuna 22. ja 28. jaanuaril 2008 Ida-Virumaal Toila vallas asuva kinnistu omanikult pistisena kinnistul asuva teealuse maa müügi nõudmist eesmärgiga liita see oma hõimlasele kuuluva maatükiga. Süüdistuse kohaselt lubas ta maatüki müümise korral kooskõlastada kinnistule rajatava kaevu projekti.
Ringkonnakohus tõi esile, et pistise nõudmise süüteokoosseis kujutab endast pistise kategoorilist küsimist isikult, kelle seaduslikku taotlust ametiisik võis täita ja pidi täitma. Kategoorilisus eeldab ringkonnakohtu hinnangul otsustavust, kindlat ja selget nõuet pistise saamiseks. Pistise põhikoosseisu saab lugeda täidetuks juhul, kui nii ametiisik kui ka pistise andja on enesele teadvustanud, et saadav tasu on vastuteene tehtud või tehtava ametialase teo eest. Ringkonnakohus leidis, et Värimäe käitumises nimetatud tunnused puudusid.
Ringkonnakohtus uuritud tõendite järgi puudus Värimäe ja kinnistu omaniku vahelistes vestlustes nõue pistise saamiseks. Värimäe ei vihjanud nende omavahelises vestluses kordagi kaevuprojekti kooskõlastuse ja maatüki müümise seotusele. 22. jaanuaril toimunud vestlust saab vaadelda kui piiriküsimuses toimunud arvamuste vahetamist, kus üks pool esitas oma nägemuse ja teine pool arutles kaasa. 28. jaanuari vestlusel esitasid mõlemad osapooled visiooni, kuidas lahendada piiriküsimusega seoses olevad probleemid edaspidi.
Värimäel puudus igasugune ettekujutus sellest, et kinnistu omanik võiks tajuda tema käitumist kui viimaselt pistise soovimist kaevuprojekti kooskõlastuse eest. Samuti puudus kinnistu omanikul alus arvata, nagu sooviks Värimäe temalt kaevuprojektile kooskõlastuse saamiseks pistist.
Ringkonnakohtu hinnangul on oluline ka fakt, et Värimäe andis kaevu rajamiseks kooskõlastuse 25. jaanuaril 2008, kuigi selleks ajaks ei oldud piiriküsimustes jõutud mingisugusele kokkuleppele. Värimäe soovimatusele kasutada kaevuprojekti kooskõlastust pistise saamiseks viitab ringkonnakohtu hinnangul kaudselt ka tõik, et Värimäe allkirjastas kaevu projekteerimisloa juba 5. oktoobril 2007. Samas huvitas piiriküsimus Värimäed juba siis ning tal oleks olnud võimalus pistist nõuda juba kaevu projekteerimiseks loa andmisel.
Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul alates homsest.