Pere kolm põlvkonda jäeti Eesti kodakondsuseta

Denissi peres on hetkel vaid üks Eesti kodanik – tema väike tütar. Foto: Sergei Trofimov / Den za Dnjom

Rudouse perekonna kolm põlvkonda jäid ilma Eesti kodakondsusest Venemaa arhiivi vea ning Eesti ametnike tähelepanematuse pärast.

Vaatamata sellele, et kohus tunnistas - juhtunus kannatanute süüd pole - andis kodakondsus- ja migratsiooniamet neile välja vaid tähtajalised elamisload, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Deniss Rudous sai sinise passi kui riigi põliskodanik. Vastavalt Pihkva oblastist saadud tõendile sündis Denissi vanaisa Aleksei Ivanovitš Ivanov külas, mis asus Eestile Tartu Rahulepingu kohaselt kuuluval territooriumil.

Dokument vanaisa sünni kohta väljastati 1996. aastal, aga 2004. aastal selgus, et Eestis sündis Denissi vanaisa nimekaim, tegelik vanaisa aga on sündinud Vene Nõukogude Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis ega omanud mingeid õigusi Eesti kodakondsusele.

Tõsi küll, tegeliku Ivanovi sugulased, kel polnud temaga kontakti, said veast teada eesti ametnike käest alles kahe aasta pärast, kui pidid vanad Eesti passid uute vastu vahetama. Denissi ema Svetlana Rudous ja tema vend taotlesid elamisluba, aga Deniss ise pöördus kohtusse. «Kohus tunnistas, et minu süüd juhtunus pole - see on kõik, mida meil õnnestus saavutada,» räägib Deniss.

Samas väljastati mullustel riigikogu valimistel hääletamiseks kehtetu passiga inimesele valijakaart.

Deniss käis valimistel küll: «Valimisjaoskonnas näitasin ma oma dokumenti ning kõik läks nii nagu tavaliselt. Mis tähendab, et see oli veel kehtiv?» räägib Deniss.

Denissi kätte jäi ka kaitseväelase tunnistus.

Kodakondsuse eksamit Deniss sooritada ei taha.

«Mind lihtsalt kasutati ära - mina teenisin sõjaväes Tagalapataljonis oma kaheksa kuud. Kohtus osutus mittetähtsaks, kas ma teenisin aega või ei... Valimistel käidud - kõik, võib ka passi ära võtta. Ei, ei hakka eksamit sooritama. See ei anna mulle midagi. «Halli» passiga mulle Venemaale sõitmiseks nt viisat pole vaja - nii palju kõnesid oli, kuidas see segab naturalisatsiooni, kuivõrd Eesti vajab kodanikke - aga ikka, vaatamata sellele võeti pass ära,» räägib ennast solvatuna tundev Deniss.

KMA pressiesindaja Mailo-Lii Paloveer ütles lehele: «Üheksakümnendate alguses Eesti kodanike passide väljastamisel ei olnud harvad juhtumid, kus inimesed esitasid valesid andmeid, võltsdokumente, mille tulemusel pass võis olla väljastatud ilma seadusliku aluseta. Sellistel juhtumitel selgitatakse, mis oli selle põhjuseks - riigiasutuse viga või esitas inimene võltsitud dokumendid. Kui süüdi mõisteti riik, siis inimesele väljastati uus pass.»

Kuid vaatamata sellele, et kohus mõistis Denissi õigeks, väljastati talle vaid tähtajaline elamisluba.

Denissi lugu pole ainus

Aasta tagasi pöördus Den za Dnjom'i toimetusse 1955. aastal sündinud Valentina. 1993. aastal sai ta esimese Eesti passi isa järgi, kelle õigusi Eesti kodakondsusele tõestas naisele väljastatud tõend.

Mitme aasta pärast, kui naine otsustas saada laenu käendajaks, sai ta teada, et tema pass on kehtetu, kuna 14 aastat tagasi väljastatud tõend tunnistati võltsituks ning Valentina jäi kodakondsuseta ilma.

Vaatamata sellele saadeti talle paar kuud pärast kodakondsusest ilmajäämist valijakaart riigikogu valimistel hääletamiseks.

Ei KMA, valimiskomisjon ega siseministeerium suutnud Den za Dnjom'ile seletada, kuidas võis see juhtuda.