Eesti statistika ei ole must

Marti Aavik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Statistikaamet

Eelmisel aastal sündis Eestis 15 775 last, meil on haritud rahvas, Euroopa Liidu innovaatilisuse tasemeni on astuda vaid kukesamm ning kultuur elab parimaid päevi, öeldi Eesti statistika aastaraamatu esitlusel.

«Eelmisest aastast meenutaksin kõige olulisemana fakti, et Eestis sündis 900 last rohkem kui 2006. aastal,» ütles statistikaammeti peadirektor Priit Potisepp.

«2007. aastal rahvaarv küll vähenes, kuid tänu järjest kasvavale sündide arvule on kahanemine aeglustunud,» täpsustas analüütik Siim Krusell.

Eelmisel aastal vähenes Eesti elanikkond loomuliku iibe (sündide ja surmade vahe) tõttu 1 634 inimese võrra. 2008. aasta alguses elas Eestis statistika aastaraamatu andmetel 1 340 935 inimest.

Töötuse tase on madal ning kasvanud on inimeste reaalpalk. Viimane tähendab seda, et palgakasv oli inflatsioonist kiirem. Leibkonna liikme keskmine netosissetulek oli eelmisel aastal 5 286 krooni. Suhtelise vaesuse määr (60 protsenti mediaansissetulekust) ei ole kuigivõrd muutunud.

89 protsendil 25 kuni 64 aastastest inimestest on vähemalt keskharidus. See näitaja on Euroopa Liidu keskmisest 18 protsenti kõrgem.

Eesti inimesed käisid kokku üle miljoni korra aastas teatris ning rohkem kui 2 miljonit korda muuseumis. Ühtekokku ilmus eelmisel aastal 4310 erinevat raamatut ja brošüüri - seda on umbes veerand tuhande võrra enam kui eelmisel aastal.

«Möödunud viie aasta sotsiaal-majanduslikud trendid on olnud pigem positiivsed,» sõnas analüütik Siim Krusell. Trende on tõukejõuna suunanud uued soodustavad sisendid nagu odav laenuraha ja liitumine Euroopa Liiduga.

«Ei usu, et järgmisel aastal teie ees seistes oleks põhjust kõnelda 2008. aastast väga mustades toonides,» ütles Krusell.

Uuenduslikkus

«Eesti rühib visalt ülesmäge,» pealkirjastas peaanalüütik Aavo Heinloo oma ettekande tootlikkusest ja innovatsioonist.

Töötunni tootlikkuse kasv tuleb ettevõtetes tehtavatest uuendustest.

Uuenduslike ettevõtete osatähtsuse poolest asub Eesti Euroopa Liidu parimate seas. «Sõidame Euroopa innovatsioonirongi esimeses klassis,» sõnas Heinloo. Eesti tööstuses on toimunud pidev uuenduslikkuse kasv.


Euroopa uuenduslikkuse vedur on Saksamaa, kus uusi tooteid ja protsesse juurutanud ning organisatsiooni ja turundust uuendanud ettevõtete protsent on kõige kõrgem.

Lisaks innovaatiliste ettevõtete protsendile mõõdetakse veel paari tosinat indikaatorit ning nende põhjal koostatakse Euroopa innovatsiooni tulemuskaart. 2007. aasta tulemuskaardil paikneb Eesti keskmiste riikide grupis. «Eestil on EL'i keskmiseni astuda veel kukesamm,» sõnas Heinlo.

Tüüpiliselt väikeriikidele on Eesti nõrkusteks patentide vähesus, kõrgtehnoloogilise ekspordi ja ettevõtete teadus- ning arendustegevuse vähesus.

Heinlo soovitab tulemuste parandamiseks investeerida innovatsioonisõbralikku infrastruktuuri ja alustada tehnika huvi äratamisega lastes juba varakult. Ta tõi näiteks Saksamaa, kus Siemens tegeleb tulevaste inseneride innustamisega juba lasteaedades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles