Kirjandusest ja kunstist läbi imbunud Narva-Jõesuu pakub puutumata loodust, huvitavaid legende ja omanäolist arhitektuuri. Koht, kus elu juba ajalooliselt keerelnud ümber puhkajate, on saanud taas uue hingamise.
Narva-Jõesuu hingab uues rütmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milles peitub pika ja õnneliku abielu saladus? Narva-Jõesuusse sõites saate teada! Linna servas kasvab omapärase võraga mänd, mida rahvasuu kutsub musimänniks.
Legend räägib, et selle puu all suudlemine mõjub abieluõnnele väga hästi, ja mida kõrgemale puu otsa õnnestub oma pulmalint kinnitada, seda õnnelikum elu ootab ees.
Pole ime, et selle väikese linnakese kohta liigub palju lugusid, on ju siin suvitanud suur hulk nii vene kui ka eesti loomeinimesi, sealhulgas kirjanikud Anton Hansen Tammsaare ja Eduard Vilde. Vene aadlike lemmikkuurordiks muutus Hungerburgi (Narva-Jõesuu endine nimi) kaluriküla 19. sajandi lõpuveerandil. Just siis kerkisid siia nooblid pitsornamendiga mauri ja vene stiilis puitvillad.
Praegune Narva-Jõesuu meenutab õhustikult veidi Riia lähedal asuvat suvituslinna Jurmalat. Kilomeetreid pikk imeilus liivarand, männimets, rannaäärsed suurte kruntidega uhked eramud jagamas kurba naabrust tühjalt seisvate tondilossidega. Tõsi, viimaseid on tunduvalt vähemaks jäänud.
Meri võitis südame
«Elamiseks on Narva-Jõesuu väga mõnus koht,» kinnitab kolmandat aastat linnas elav Jaanus Mumm. Tallinnast Ida-Virumaale kolinud mehe sõnul on koha areng vägagi märgatav. «Kui siia kolisin, oli kontrast võrreldes Tallinnaga ikka suur,» mainib Narva Kreenholmis hankedirektorina töötav Mumm. Söögikohti on juurde tulnud, ehitatakse maju, sel aastal on tehtud korda linna pargid – Hele ja Tume.
«Kui veel mõned aastad tagasi poleks Narva-Jõesuu puhkepaigana mulle pähegi tulnud, siis nüüd eelistan siinset loodust kõigile teistele kohtadele,» räägib Mumm.
Kuigi endisaegsetelt piltidelt nähtud hiilgust kohtab linnas praegu vähe, tiirleb Narva-Jõesuu ümber varasemast märksa rohkem rikkaid kosilasi. Kesklinna paigaldati eelmisel aastal uhke supelvanker, mis muu hulgas peaks aitama kunagise Põhjamaa Riviera kuulsusele uut elu sisse puhuda. 19. sajandi lõpust alates viisid hobused jõukamad daamid supelvankriga otse merre, vankris sai riideid vahetada ja supelda.
Spaa pealinna tiitlit püüdma
«Eesti kuulsaim kuurort ja spaa pealinn,» pakub linnapea Andres Noormägi välja oma tulevikunägemuse. Spaa rindel puhuvadki värsked tuuled. Sellest suvest ootab nõudlikuma maitsega külalisi 11-korruseline 109 toaga Meresuu SPA ja hotell. Kuigi hotellil pole veel ametlikult tärne, soovitakse teeninduse ja majutuse standardilt vastata neljale. Ühtlasi on tegemist piirkonna esimese nn heaoluspaaga, kus võib lõõgastuda vee- ja saunakeskuses ja lasta teha eri iluprotseduure.
Ka endise nõukogudeaegse Nooruse sanatooriumi asemele plaanitakse rajada puhkekeskus, mis koondaks enda alla neljatärnihotelli, spaa, kortermajad ja spordiväljakud.
Kaunis funkmajas tegutsev Narva-Jõesuu sanatoorium on spetsialiseerunud peamiselt raviteenuste pakkumisele.
Ida-Virumaa arengukonverentsil käidi välja idee, et Narva-Jõesuust võiks kujuneda Läänemere Las Vegas – koht, mis pakuks tegevust aasta ringi. Noormägi, kellele meeldib vabal ajal vanu lehti lugeda, ütleb, et ajalugu kordub: «Juba 30ndate Postimehes räägiti samast asjast.»
Linnapea usub, et Narva-Jõesuu üks trumpe on arhitektuuripärand. «Kuurortlinnu on Euroopas nagu muda, kuulsaks saab omapärase arhitektuuriga,» leiab ta.
Tõepoolest, sellist puitpitsarhitektuuri nagu Narva-Jõesuus mujalt Eestist ei leia.
Paraku tuleb tunnistada, et praegu on see pigem hääbuv ilu, sest nii mitmedki arhitektuurimälestised lagunevad. Kurvas seisus on Narva-Jõesuu pärl kuursaal, mille endisaegset ilu võib imetleda vaid piltidelt. Kord on sama maja juba taastatud, sest 1882. aastal Adolf Theodor Hahni projekti järgi valminud idamaine puithoone hävis tulekahjus. 1912. aastal sai valmis uus kivist kuursaal, millest kujunes supelsakste meelispaik. Nüüd ootab kuursaal uut äratust.
Noormägi ütleb, et linnale omast stiili tuleks järgida ka uute elamute puhul. Praegu valmib arhitektuuribüroo Eek ja Mutso projekti järgi uus kortermaja, kus rõdupiiretel on kasutatud ornamendi motiivi, rõhutamaks eelnevat arhitektuuripärandit.
Teise ambitsioonika plaanina näeb Noormägi ida ja lääne ühendamist, kultuuride sõbralikku kooseksisteerimist. Näiteks võiks linnas toimuda rohkem kultuuriüritusi, kus pakutakse sünkroontõlget, sel juhul saaksid neist osa ka Venemaalt tulevad puhkajad.
Tundub, et Narva-Jõesuu on omamoodi põneval teelahkmel, astumas esimesi samme kuulsuse ja edu suunas, teadmata samas veel isegi, mis ees ootab. Avastamist väärib linnake aga ka praegu – kas või heaoluühiskonnast rikkumata keskkonna ja puutumatu looduse pärast.
Ja veel – Narva-Jõesuusse sattudes astuge kindlasti sisse restorani Yes, kus pakutakse linnapea retsepti järgi valmistatud Hungerburgerit.