Kuuludes riigikokku ja samas ka riigile kuuluva Eesti Energia nõukokku, sattus Reformierakonna pesamuna Kalle Palling võimalikku vastuollu – täites parlamendis parteilase kohust, vähendas ta äriseadustiku reegleid rikkudes riigifirma kukrut.
Pallingu juhtum kinnitab probleemi
23. veebruar 2010, 00:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia nõukogu liikmena peab Palling äriseadustikust tuleneva hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgi igakülgselt võitlema suurfirma huvide eest. Jaanuari lõpus esines Palling riigikogus elektrituruseaduse muutmise seaduse kolmandal lugemisel sõnavõtuga, kus öeldu ning hiljem ka seaduse poolt hääletamine on seadusest tulenevate kohustustega vastuolus.
Nn Pallingu juhtumi puhul avaldub aastaid kestnud probleem – riigikogulaste kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse on õiguskantslerite hinnangul põhiseadusvastane – üsna veidrast küljest. Ustava koalitsioonisõdurina hääletas ja kaitses Palling riigikogu saalis üht ideed, minnes pahuksisse riigile kuuluva äriühingu töös osalemisega ja äriühingu huvide kaitsmisega.
Nimelt võeti eespool mainitud seadusemuudatusega muu hulgas Eesti Energialt ära toetus, mida ettevõte sai seni põlevkivikatelde kütmise eest metsamaterjaliga. Postimehe andmetel on töö Eesti Energia nõukogus muutumas iga kokkusaamisega järjest pingelisemaks.
Tajutakse survestamist eri poliitjõudude poolt ning suurfirma, mille rahaga on täidetud riigi eelarveauku, on jäänud seadusemuudatuse järel ilma sadadesse miljonitesse ulatuvast toetusest.
Suurusjärgud on Postimehe andmetel järgmised: Eesti Energia oleks pidanud saama 500 miljonit krooni toetust, kuid see kahanes 160 miljonile kroonile. Palling ütles riigikogus: «Äriplaani ei saa rajada vaid taastuva energiaallika kasutamise eest makstavatele dotatsioonidele. Olgu öeldud, et ükski dotatsioon ei ole igavene!»
Läinud nädala teisipäeval juhtis Pallingu vastuolulisele positsioonile tähelepanu ka europarlamendi saadik Indrek Tarand. «Äriseadustiku kohaselt vastutab ettevõtte nõukogu liige oma vara ulatuses ettevõttele kahjulike otsuste tegemise eest,» tõdes Tarand. «Härra Pallingul oli ilmne huvide konflikt ja ta lahendas selle enda jaoks turvaliselt, jäädes lojaalseks erakonnale.»
Tarand tõdes, et on aeg lõpetada riigikogu liikmete kuulumine ettevõtete nõukogudesse. Kaks aastat tagasi kurjustas samal teemal saadikutega endine õiguskantsler Allar Jõks.
Kommentaar
Kalle Palling,
riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige, riigikogu keskkonnakomisjoni liige ja Eesti Energia nõukogu liige:
Riigikogu liikmena pean hääletades lähtuma oma veendumustest ja neist põhimõtetest, miks mind parlamenti on valitud. Olen Reformierakonna nimekirjas riigikokku valitud saadik ja isegi kui olen riigikogu pesamuna, pean seda tööd enda põhitööks. Erinevate huvigruppide lobby või mõne ettevõtte nõukogu liikmeks olemine ei muuda minu põhimõtteid vaba turu kaitseks, mis on Reformierakonna seisukoht.
Niisamuti on minu veendumus ja riigi poliitika ning kohustus Euroopa Liidu ees, et me kasutame taastuvat energiat võimalikult efektiivselt ja reaalselt, mitte kahe või kolme suure ettevõtte doteerimiseks maksumaksja arvelt – see on ju meie kõigi toasooja hind, mis doteerimisega tõuseb. Mina hääletasin madalama toasooja hinna poolt, nagu ka enamik riigikogust.
Seega otsus, mille vastu võtsime, oli vajalik konkurentsi tagamiseks ja turu solkimise lõpetamiseks.
Kõige valusam on see, et avalikkus ei saanud Eesti Energia ja kogu olukorra kohta just tõest infot. Riigikogu liige on mõne ettevõtte nõukogus riigi ehk omaniku huvide esindaja, mitte selle ettevõtte lobby- või PR-töötaja.