Regionaalminister Siim Kiisler soovib Sotsiaalministeeriumilt bürokraatia vähendamist ohvriabi süsteemis, üleriigilise abitelefoni taastamist ja suuremat kodanikuühenduste kaasamist kuriteoohvrite nõustamisel.
Kiisler: kuriteoohvrite abistamise süsteemis tuleb bürokraatiat vähendada
25. veebruar 2010, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegune süsteem, mis jaguneb ohvriabiteenuseks ja riiklikuks rahaliseks hüvitiseks, on ohvri seisukohalt keeruline, ohvriabiteenus ja hüvitis ei ole samast kohast kättesaadav, hüvitiste taotlemine on liialt bürokraatlik,» kirjutab Kiisler oma kirjas Sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Kiisler soovitab kaotada praeguse korra, kus kuriteo ohvriks langenu peab keha funktsioone asendavatele abivahenditele nagu prillid või kontaktläätsed tekitatud kahju hüvitamiseks esitama tšekid, et ta need kunagi ostnud on. Kiisleri hinnangul oleks nende asjade väärtust ohvri jaoks lihtsam arvestada keskmise turuhinna järgi.
Kiisler juhib ka tähelepanu, et hüvitist saavate isikute arv on hakanud küll tõusma, aga makstavate hüvitiste summad on vähenenud. Ta soovitab ohvriabiteenuse osutamist anda halduslepinguga rohkem üle kodanikuühendustele.
«Leian, et kodanikuühenduste teadmiste- ja kogemustepagas ning algatusvõime on ikka veel alakasutatud,» kirjutab Kiisler, kelle sõnul võiksid kodanikuühendused kuriteoohvreid aidata peamiselt nõustamisega.
Kiisler soovib taastada ka üleriigilist ohvriabi telefoni, kus kuriteoohver saaks anonüümseks jäädes psühholoogilist kiirabi. Praegust korda, kus kannatanul tuleb tulla ohvriabitöötaja vastuvõtule, ei pea ta rahuldavaks.