Et näha, mis lendab meie ja Venemaa õhuruumis, tellis kaitseministeerium kaks uut õhuseireradarit. Kui need üles saavad, näeb kaitsevägi sadu kilomeetreid Venemaa õhuruumi, mis aitab ennetada halbu üllatusi.
Mobiilsed radarid aitavad ennetada üllatusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe aasta pärast pannakse Muhu saarel püsti õhuväe esimene ThalesRaytheoni Ground Master 400 radar, veel kaks aastat hiljem paigaldatakse teine samasugune radar seni täpsustamata kohta Lõuna-Eestis.
Radarite hankimiseks on piisavalt põhjust. 2003. aastal alustas tööd Eesti esimene, USA firmalt Lockheed Martin ostetud moodne õhuseireradar TPS-117, mis suudab küll näha 450 kilomeetri kaugusele, ent millest ei piisa, et katta Eesti territoorium kõigil kõrgustel.
Nimelt jäävad madalal lendavad lennukid teatud kaugusest alates radari jaoks maakera kumeruse taha. Seetõttu tuleb radarid paigutada tihedamalt ja kõrgematesse kohtadesse. Kellavere radar on Eesti mõistes kõrge mäe otsas, Muhu radarile ehitatakse 25-meetrine torn.
Aitab ennustada kallaletungi
Uued radarid aitavad kiiremini avastada Venemaa halbu kavatsusi. Ground Master 400ga näeb 470 kilomeetri kaugusele – seega üsna sügavale Venemaa territooriumile. See võimaldab avastada transpordilendude tihenemist ja õhuväe koondumist piiri äärde, mis on üks võimaliku kallaletungi ennustajaid.
Samuti on radareid vaja selleks, et Eestis suudaksid tegutseda NATO hävitajad ja meie õhukaitseraketisüsteem, mis on kavas tulevikus osta. Radarid on õhukaitsesüsteemi oluline osa, mistõttu üritatakse tänapäeval sõjas esmajärjekorras hävitada just neid.
Sõja korral võetakse radarid postide otsast maha ja viiakse autodega metsa varjule. Radarite mahavõtmine võtab kuni tund aega ning neid saab uuesti üles panna ükskõik kus, vaja on vaid veidi kõrgemat kohta, kus miski radaripilti ei varjaks.
Kuna Ground Master 400 on aktiivradar, mis saadab välja raadiolaineid ja tuvastab lennukeid tagasi põrkuvaid raadiolaineid mõõtes, on seda paraku ka vaenlasel lihtne leida. Radarite hävitamiseks mõeldud raketid leiavad pärast väljatulistamist radari üles samade raadiolainete järgi, mida viimane saadab. Radar võib end omakorda raketi eksitamiseks välja lülitada.
Eestil on olemas ka passiivradarid nimega VERA-E. Passiivradarid ei saada ise mingeid signaale, vaid ainult mõõdab neid, mida lennukid näiteks raadiosidet kasutades välja saadavad. Seetõttu on passiivradareid keeruline avastada, mis Eesti olusid arvestades on väga vajalik.
Ground Master 400 osteti ühishankes Soomega. Soomlased ostavad 12 radarit ning soomlaste osalus tähendab, et Eesti sai soodsa hinna ja soomlased tegid ära hulga musta tööd hanke ettevalmistamisel.
Tagab ka lennuohutuse
Kaitseväe radareid läheb vaja ka lennuohutuse tagamisel. Eesti lennujuhtidel on kasutada vaid sellised radarid, mis näevad lennukeid, millel on selleks eraldi sisselülitatud transponder. Ent Eesti õhuruumi lähistel Peterburist Kaliningradi lendavad Vene sõjalennukid lendavad üsna tihti väljalülitatud transponderiga, mistõttu tsiviillennujuhtide radarid neid ei näe. Ground Master 400 on aga primaarradar, mis näeb ka sisselülitamata saatjaga lennukeid, ja vajadusel jagatakse infot ka tsiviillennujuhtidega.
Radarite valmistaja ThalesRaytheoni Prantsusmaa osa juht Philippe Duhamel rääkis Eesti ajakirjanikele, et Ground Master 400 on turul olnud kõigest mõni aasta, ent on seni võitnud enam-vähem kõik konkursid, kus on osalenud.
Soome-Eesti ühistehing on ettevõttele seni suurim selle radari müügileping ja seda võetakse väga tõsiselt. Näiteks pühendasid ThalesRaytheoni selle tehinguga seotud töötajad pärast lepingu sõlmimist ühe päeva vaid sellele, et õppida tundma Eesti ja Soome kultuuri ja asjaajamise kombeid, et koostöö võimalikult hästi edeneks.
Kaitseministeeriumi hangete osakonna nõuniku Märt Mäe sõnul on koostöö prantslastega seni hästi edenenud.
Radarid Eestis
1. 2003. aastal ostis kaitseministeerium 239 miljoni krooni eest õhuseireradari TPS-117 USA firmalt Lockheed Martin. See pandi püsti Kellavere mäele Lääne-Virumaal.
2. 2004. aastal ostis kaitseministeerium Tšehhi firmalt ERA umbes 80 miljoni krooni eest passiivradarisüsteemi VERA-E.
3. Eelmisel aastal allkirjastati leping ThalesRaytheoniga kahe kolmedimensioonilise Ground Master 400 radari hankimiseks. Radarid maksavad kokku 350 miljonit krooni, üks radar läheb Muhu saarele, teine Otepää kanti.