sarja teises osas jõutakse päevani, kui operatsioon Moshtarak lõpuks algab. Eesti sõdurid laovad oma kotid ja varustuse veokitele, mis viivad nad koos Afganistani sõduritega kopteriplatsile.
NATO TV sari: eestlased operatsioon Moshtarakil, 2. osa
1. märts 2010, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin on suur hulk helikoptereid, minu andmeil viiakse sõdureid välja kümnes laines,» selgitab Fortune. «Eesti sõdurid on kümnendas laines, mistap me peame ootama üsna pikalt enne, kui meid kohale viiakse. Me läheme sinna, ootame, siis viiakse meid välja Nad Alisse ja siis näis, mis seal juhtub.»
Eesti sõdurid kõnnivad kopteriplatsile, kus juba sajad sõdurid ootavad, et nad võetaks Chinooki kopteritele. Operatsioon Moshtarak on alanud. Peagi saabuvad platsile ka Afganistani sõdurid, kes osalevad selles koos eestlastega. Lainete kaupa liiguvad pikad Briti ja Afganistani sõdurite read kopteritele ning kaovad siis öisesse taevasse.
Teekond Nad Ali põhjaosasse ei kesta kaua. Kuus või seitse minutit pärast Camp Bastionist õhku tõusmist jõutakse sihtpunkti. Eesti ja afgaani sõdurid moodustavad perimeetri ning ootavad siis koidikut, et asuda tööle.
Fortune tõdeb, et ala, kuhu Chinook sõdurid viis, oli soisevõitu, mistap sissejuhatuseks vajusid kõik põlvini pinnasesse. «Meil õnnestus nüüd sellelt põllult välja sammuda ning mõned sõdurid katavad ja afgaani, eesti ja briti sõdurid hakkavad hooneid puhastama,» jätkab Fortune kirjeldust. «Kui see on tehtud, liigume edasi külla ning afgaani ja eesti sõdurid hakkavad sealseid hooneid puhastama.»
«Me pole kindlad, kas seal taliibe on, neid on seal olnud varem, kuid me ei tea, kas nad on põgenenud või jäänud siia võitlema, mistap me peame selle välja uurima ja vaatama, mis juhtub,» tõdeb Fortune.
Kui päike tõuseb kõrgemale hakkavad sõdurid liikuma küla poole. Afgaani sõdurid juhivad suhtlust kohalikega ja elamiste läbiotsimist. Fortune'i hinnangul näivad kohalikud afgaani ja NATO vägede tulekusse suhtuvat positiivselt. «Siin on vaikne, väga vaikne. Kõik tunduvad olevat üllatunud Talibani tegevuse puudumisest,» märgib ta.
«Siin pole ikka veel mingit märki mässulistest, kuid meie peade kohal tiirleb neli Apachet (ründekopterit – toim) ning mina pole küll varem korraga nelja Apachet näinud, see võibki olla põhjuseks, miks maal midagi praegu ei toimu,» kirjeldab Fortune. «Mistap praegu liiguvad sõdurid aeglaselt külas edasi, kontrollides iga elamist, rääkides kohalikega ning lastes Afganistani sõduritel kõike juhtida. Me jätkame selle tegemist ja vaatame, mis juhtub, kui Apached lahkuvad.»
Arvestades võimalikku vastupanu, mida vaenlane võiks osutada, anti eesti ja afgaani sõduritele eesmärgini – milleks oli üks hoonetekompleks Luchecki külas – jõudmiseks 48 tundi. Nad täitsid kava ära kolme tunniga.
«Lähipäevil me hoiame enda kätte võetud ala, laiendame oma mõjupiirkonda ja hoiame oma kontrolli all peamist varustusteed,» selgitab Eesti kompanii Estcoy-9 ülem major Sergei Guselnikov.