Riigikogu põhiseaduskomisjon võttis eelmisel nädalal uuesti arutelu alla erakonnaseaduse muudatused, millega tahetakse vältida inimeste kuulumist üheaegselt mitme erakonna nimekirja.
Vaidlus käib erakonnaliikmete nimekirjade avaldamissageduse üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse seisukoha järgi peaksid erakonnad hakkama registrile esitama terve oma liikmete nimekirja igal kuul. «Põhiseaduskomisjonis tõusetus teema, et äkki on see aeg liiga tihe ja ehk on see liialt suur töö. Isamaa ja Res Publica Liit esitas muudatusettepaneku, et see võiks toimuda harvem, näiteks kaks korda aastas. Justiitsministeerium pakkus omakorda, et esitama ei peaks mitte täit nimekirja, vaid võiks esitada ainult muudatused,» selgitas põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Komisjon pakkus omakorda välja kompromissi, et erakonnad võiksid esitada korra kvartalis info erakonna liikmeskonnas toimunud muudatused.
Arutati ka vajadust määratleda seadusega ära erakondade kohustus teatada registrile info selle kohta, kui mõni nende liikmetest sureb.
«Lükkasime arutamise edasi, et oleks vahepeal aega need ettepanekud kirjalikult esitada, et me saaksime neid komisjonis hääletada,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees.
Korrektseid andmeid hakkab kontrollima kohtute registriosakond, et välistada ühe ja sama inimese kuulumist justkui üheaegselt mitmesse erakonda.
Muudatuste eesmärk on tagada isikute kuulumine ainult ühte Eestis registreeritud erakonda ja võimaldada selget ülevaadet erakondade liikmete nimekirjadest. Praegu esitatakse erakondade nimekirjad kohtute registriosakonnale korra aastas ning seetõttu ei ole avalikkusele veebipäringuga kättesaadav info sageli aktuaalne. Näiteks 2009. aasta aprilli alguse seisuga oli erakondade liikmete nimekirjades 151 inimest, kes kuulusid üheaegselt mitmesse erakonda.
Eelnõu esimene lugemine toimus riigikogus septembris, kuid vahepeal on teema soikunud.
Põhiseadus ei luba
Miks ei tohi inimene mitmesse erakonda kuuluda? «Eesti põhiseadus ei luba seda,» põhjendas Linde. «Kui inimene soovib osaleda poliitikas läbi erakondade, siis peavad nad ikkagi leidma enda jaoks selle sobiva erakonna, mille ülesandeid-eesmärke nad õigeks peavad ja toetavad. Siis ei saaks ju tõsiselt võtta inimest, kes mitmesse kuulub,» põhjendas Linde.
«Komisjonis arutasime ka seda, kas pole erakonda kuulumine niivõrd isiklik asi, et seda ei peakski teised teadma. Aga ühiselt leidsime, et salaja erakonnas olemist meie poliitiline kultuur ega ka mitmed põhiseaduse sätted ette ei näe,» lisas ta.