Regionaalminister Siim Kiisleri väljapakutud eelnõu püüab viia inimeste elukohaandmed kokku rahvastikuregistrisse, et lõpetada praegune olukord, kus inimene peab oma koduaadressi muutumise korral mitmes riigiasutuses värskendama.
Kiisler teeks lõpu koduandmete dubleerimisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna on kõige drastilisem näide, kui deklareerite maksumetis oma tulusid, näitab andmebaas teie elukohta ja küsib, kas see on muutunud. Aga seda aadressi, mida te seal sisestate, rahvastikuregistrisse ei edastata,» rääkis Kiisler.
«See on kummaline olukord, et riik võtab teilt küll aadressi, millega ühendust pidada, aga riigi põhiregistrisse seda ei esita,» leidis Kiisler.
Elukoha teatamine rahvastikuregistrisse on praegu küll kohustuslik, ent selle mittetegemise eest karistada ei saa. Samuti ei suuda inimesed ilmselt meeles pidada, mitmes riigiasutuses tuleb elukoha vahetuse puhul oma andmeid värskendada. Kiisleri sõnul oleks loomulik, et kui inimene ühele riigiasutusele uued andmed teatab, teavad seda kohe ka teised.
Tema esitatud eelnõu näeb ette, et peale rahvastikuregistri teised riigiasutused elukohaandmete registreid enam ei peaks, vaid pöörduksid vajadusel rahvastikuregistrisse.
Valeandmete eest trahv?
Kiisleri sõnul on eelkõige justiitsminister olnud seisukohal, et seadusse tuleks määrata ka karistused elukoha teatamata jätmise eest. «Mina olen kindlasti karistuste vastu, sest inimesed on tänapäeval palju liikuvamad, neil on ka reaalselt mitu elukohta, nii et järje pidamine ongi keerulisem,» märkis Kiisler.
Seepärast on arutatud, kas nõuda kodanikelt sisse need lisakulud, mille riik teeb inimeste õigete aadresside väljaselgitamiseks. Näiteks kulutab palju aega ja raha kaitseressursside amet ajateenistusse kutsutavate noorte otsimiseks, kohtud aga tunnistajate istungile kutsumisele.
Enne selle seadustamist uuribki Kiisler eelnõu ettevalmistamise ajal ministeeriumitelt, kui palju ja milliseid kulutusi inimeste valede registriandmete tõttu tehakse. «Siis saame alles kaaluda, kui palju riigil kulusid tekib, enne kui neid välja nõudma hakatakse. Praegu räägitakse palju kuludest, aga neid pole seni eriti selgelt defineeritud.»
Kodanikelt nende kulude sissenõudmisel tuleb lähtuda, et see ei muutuks mingiks teenimiskohaks. «Siin ei saa väga vabaks seda lasta, selleks peavad olema täpsed reeglid,» selgitas minister.
Kiisler tõdes, et teine probleem on see, kui inimesed annavad teadlikult riigile valeinfot elukohast, kus nad tegelikult ei ela. Seda tehakse tihti materiaalsete soodustuste saamiseks riigilt - näiteks ühistranspordi-, ranitsa-, sünnitoetus, parkimisload või muu.
Riigile oleks aga oluline teada just ajakohast info sideandmetest: «Ideaalis võiks see tulevikus olla kasvõi meiliaadress,» unistas Kiisler.